"Kahepaiksed hukkuvad rände ajal suurel hulgal just sellistes piirkondades, kus läbi märgala viib tiheda liiklusega maantee," selgitas "Konnad teel(t)" kampaania eestvedaja Kristiina Kübarsepp. "Kui maantee ääres on voolava veega veekogusid, lompe ja üleujutusalasid, kohtab ka seal tõenäoliselt rändavaid kahepaikseid. Kahepaiksete kevadise rände kestus sõltub ilmastikust, möödudes vähem kui nädalaga. Kui soe vaheldub külmaga, siis ränne peatub ja jätkub taas ilma soojenemisel," lisas Kübarsepp.
Praeguseks on teada, et vabatahtlikud soovivad kahepaikseid rändeteel abistada Tartus Ihaste tee ja Salutähe tänaval, Tallinnas Astangu tänaval ning Jõhvi, Tapa, Porkuni, Kaunissaare, Jägala-Joa, Raudna, Leie-Oiu ja Surju asulate lähedal. Kui keegi soovib mõnda neist talgukohta talgulisena appi minna või oma kodukandis ise konnatalguid korraldada, siis tuleb märku anda vabatahtlike koordinaator Kadrile aadressil kadri.aller@elfond.ee.
Kahepaiksetel on looduses oluline roll, neil on suur mõju toiduvõrgustikes nii maismaal kui ka vees. Kõik Eesti kahepaiksed on looduskaitse all. Ohtusid on palju: sobivate elupaikade hävimine ja killustumine intensiivistuva metsanduse ja põllumajanduse tagajärjel, veekogude halb kvaliteet, kalade asustamine väikeveekogudesse, hukkumine autoteedel, haigused jm. Konnade elu on täis ohte: vaid umbes 1% kõikidest konnakullestest suudab elada nii vanaks, et ise järglasi anda.
KOMMENTEERI!