Aasta Hiie sõber on õpetaja Ester Vaiksaar


Aasta Hiie sõber on õpetaja Ester Vaiksaar
Hiie sõber Ester Vaiksaar Hiie väe sündmusel Tartus Eesti Maaülikooli aulas 30.11.2019Foto: Hiie vägi

Laupäeval, 30.11 Tartus toimunud Hiie väe tunnustamise sündmusel kuulutati aasta Hiie sõbraks Saaremaa Valjala kooli ajalooõpetaja Ester Vaiksaar. Aasta Hiie sõbra kuulutasid Eesti Maaülikooli aulas välja Maavalla Koda, Hiite Maja sihtasutus, EVT Põlisrahvaste sihtasutus ning varasemad Hiie sõbrad.

Tänu Ester Vaiksaare tegevusele on alates 1995. aastast paljud noored saanud alusteadmised kodukandi pühapaikade loodus- ja kultuuripärandist, mitmed põlised pühapaigad on päästetud unustusse vajumisest ning talletatud on väärtuslikke pärimusi. Hiie sõber on alates 1995. aastast koos õpilaste ja täiskasvanutega kogunud Valjala kihelkonna pühapaikadega seotud kohamälu, kaardistanud pühapaiku ning korraldanud pühapaikade tutvustamiseks erinevaid ettevõtmisi.

Tunnustust vastu võttes kõneles Ester Vaiksaar, et ta usub, et pühapaigad ja loodus lähevad kõigile korda. Puudu jääb aga teadmistest ja selles osas on vaja inimesi aidata. On vaja ka uskuda nooremasse põlvkonda. Selle aasta sügisel nägi Ester Vaiksaar 6aastast poissi Odalätsi allikast vett võtmas. Peale tänamist heitis laps allikasse mündi ja palus: "Palun tee nii, et inimesed loodust hoiaksid!"

"Mina õpetajana usun, et meie lapsed ja noored veavad välja. Elagu Eesti!" sõnas Ester Vaiksaar tunnustust vastu võttes.

Tänusündmusel vöötati Ester Vaiksaar rahvariidevööga ja talle ulatati Hiie sõbra kirves. Hiie sõbra kirves kehastab usaldust, teadmisi, oskusi, tarkust, väge ja julgust, mida on vaja meie pärandi hoidmisel. Kohaletulnud hüüdsid Ester Vaiksaare auks püsti tõustes kolm korda hõissa ning meestelauluselts LüüTürr esitas Hiie sõbrale pühendatud regilaulu.

Seotud lood:

Hiie väe sündmusel tutvustati lisaks rahvusvahelise Hiite kuvavõistluse paremikku, autasustati kuvavõistluse 18 võidutööd ning tunnustati 12 hiiesõbralikku ettevõtmist. Sõnavõttudega esinesid Maavalla Koja vanem Madis Iganõmm, Soome Taivannaula ühenduse esindaja Patrick O'Rourke, Eesti Maaülikooli maastikuarhitektuuri lektor Toomas Muru, Hiite kuvavõistluse hindamiskogu esimees Arne Ader, Hiite Maja SA juhataja Ahto Kaasik, Hiite Maja SA nõukogu liige Jaanus Paal, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järv, Võru Instituudi direktor Rainer Kuuba ja tunnustuse saajad. Üks tunnustuse saajaist, Marko Matvere saatis sündmusele videotervituse. Rahvamuusikat esitasid Eesti torupillimängijad ning meestelauluselts LüüTürr.

Eesti hiiesõprade tänusündmus toimus tänavu 12. korda ning selle korraldasid Hiite Maja SA ning Maavalla Koda.

Sündmuse videosalvestis on täies mahus jälgitav SIIN


Sündmuse pildialbumi leiab SIIT

Hiite kuvavõistluse võidupilte näeb SIIN

2019. a 12 hiiesõbralikku tegu on SIIN

2019. aasta Hiie sõbra väljakuulutamine

Head inimesed!

Looduslike pühapaikadega seotud mured ja rõõmud taanduvad ühel või teisel moel haridusele ja haritusele. Kümme aastat tagasi lõpetas valdav enamik Eesti noori gümnaasiumi ja kõrgkooli ilma, et oleks õppetöö käigus hiitest midagi kuulnud. Nii oli see varemgi, ja on üldiselt praegugi.

Siin peitub põhjus, miks poliitikute, ametnike ja ka näiteks harvesterijuhtide jaoks on hiied liigagi sageli võõras ja teoreetiline mure.

Õnneks on erandeid. Leidub perekondi, kes on andnud pühapaikadega seotud traditsioone ja väärtushinnanguid lastele põlvest põlve edasi. Leidub õpetajaid, kes kooliprogrammi puudulikkusele vaatamata muudavad esivanemate pärandi lastele ja täiskasvanutele nähtavaks, arusaadavaks ja omaseks. Selliste inimeste töö on hindamatu väärtusega, sest nad hoiavad elus meie aastatuhandete sügavusi juuri ning õpetavad noori kodumaad tundma ja armastama. Armastama päriselt - allikate, kivide, puude ja mägede haaval.

Üks neist suure tähega Õpetajaist, tõeline maa sool ja hiite sõber on täna meie seas.

Saaremaa Valjala kooli ajalooõpetajana on ta alates 1995. aastast koos õpilaste ja mõttekaaslastega otsinud ja talletanud kodukihelkonna pühapaikade pärimusi ning neid paiku maastikul kaardistanud.

Tema juhendatud õpilased ja huvilised on:
- otsinud ja koondanud pühapaiku puudutavaid arhiiviandmeid;
- küsitlenud põliselanikke;
- otsinud, mõõdistanud, kirjeldanud ja pildistanud pühapaiku;
- korraldanud pühapaikade tutvustamiseks matku ning fotonäituse;
- koostanud Valjala kihelkonna pärandipaikadest ja sh pühapaikadest veebilehe ja kaardi;

Samuti on tema õpilased osalenud järjepidevalt Hiite kuvavõistlusel ja võitnud seal korduvalt auhindu.

Tõelisele hiiesõbrale kohaselt on ta teinud oma tööd südame kutsel, väsimatu kirega ning suuresti ühiskondlikus korras.

Tänu temale on mitmed põlised pühapaigad kadumisest päästetud ning talletatud ülimalt väärtuslikke pärimusi. Seejuures on kümned lapsed ja täiskasvanud õppinud pühapaiku tundma ja hoidma.

Ta on jaganud oma kogemusi erinevatel konverentsidel ja õppepäevadel. Tema tegevus on eeskujuks teistele õpetajatele ja lastevanematele ning seetõttu annab ta lootust kogu Eestile.

Meie maa võib olla väike pindalalt ja rahvas arvult, kuid kuni meie seas on selliseid õpetajaid, oleme me suured vaimult.

Head emandad ja isandad, aasta Hiie sõber on ÕPETAJA ESTER VAIKSAAR.

HIIE SÕBRA AUNIMI

Hiie sõbra aunime võib anda inimesele, ühendusele või asutusele, kelle sihikindla tegevuse tõttu on mõni ajalooline looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud, Maavalla rahvas on saanud rohkem teada meie maa looduslikest pühapaikadest või on Maavalla looduslikud pühapaigad paremini kaitstud. Hiie sõbra valib Maavalla Koja, Hiite Maja SA ja EVT Põlisrahvaste SA moodustatud valimiskogu.

Alates 2008. aastast on hiie sõbraks kuulutatud Muhumaa pühapaikade hoidja Martin Kivisoo, Rapla kihelkonna Paluküla Hiiemäe hoidjad Lembi Välli, Arvi Sepp, Toivo Sepp ja Eha Metsallik, Vaskjala (Jüri) kihelkonna Lehmja hiietammiku hoidja Mari-Ann Remmel, Jõelähtme kihelkonna Maardu Hiiemetsa hoidja Jaanus Hiis, ristipuude uurija Marju Torp-Kõivupuu, Vaivara kihelkonna Hiiemetsa küla Kanepkaula kivi kaitsjad Helmi Kaljurand, Tambet Torpan ja Tarmo Kasikov, Lüganuse kihelkonna Purtse Hiiemäe hoidja Kaja Toikka, hiiefilmide looja Rein Maran, looduslike pühapaikade uurija, kaitsja ja tutvustaja Ahto Kaasik, Paluküla hiiemäe hoidja Eha Metsallik ning Eesti pühapaiku kaitsev rahvusvaheline FSC ehk Metsahoolekogu.

Sündmust toetasid: Eesti Kultuurkapital, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Võru Instituut, Fenno Ugria, Kehrwieder, Roheliste Rattaretked, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Looduse Aasta Foto, Põlistarkuste ja Rahvaravi Kool, Tihuse hobuturismi talu, Mooska talu, Alar Krautmani Terviseakadeemia, Marit Õunapuu keraamika, Tagavälja talu, Viru Folk, Siniallika Trahter, Eesti Paberi- ja Trükimuuseum, Mana Mind OÜ, Palu Savi OÜ, Marit Õunapuu keraamika, meestelaulu selts LüüTürr, Eesti torupillimängijad, vabatahtlike koostööring Hiiepaik ning Põline Pere.

KOMMENTEERI!