Rootsi asendab madala rasvasisaldusega dieedi dogma madala süsivesikusisalduse ja rasvarikka toidulauaga


Rootsi lihapallid on nüüd tervislikud
Rootsi lihapallid on nüüd tervislikud

Rootsist on saanud esimene lääneriik, kes on loonud oma riiklikud toitumissuunised, mis lükkavad ümber laialt levinud dogma väherasvase toidu eelistamise kohta, otsustades pigem kuulata soovitusi madala süsivesikusisaldusega dieedist ja rasvarikkast toitumisest.

Muudatus toitumisnõuannetes tuli pärast kaheaastase uurimistöö avaldamist Rootsi iseseisva tervishoiutehnoloogiate hindamise nõukogu poolt. Komitee vaatas läbi 16 000 eri uuringut, millest viimane avaldati 2013. aasta 31. mail.

Rootsi arst dr Andreas Eenfeldt, kes peab kogu Skandinaavia kõige populaarsemat terviseblogi (DietDoctor.com), avaldas rootsi keelest tõlgituna mõned selle uurimistöö tähtsaimad punktid:

Madala süsivesikusisaldusega dieedi abil paranevad tervisenäitajad.

"Kõvasti suureneb HDL-kolesterooli ("hea kolesterooli") tase, sealjuures negatiivselt mõjutamata LDL-kolesterooli ("halba kolesterooli"). See kehtib nii mõõduka madala süsivesikusisaldusega dieedi kohta, mis moodustab kogu energiatarbimisest vähem kui 40 protsenti, nagu ka rangema madala süsivesikusisaldusega dieedi kohta, mille puhul moodustab süsivesikute tarbimine vähem kui 20 protsenti kogu energiatarbimisest. Lisaks aitab rangem madala süsivesikusisaldusega dieet parandada glükoositaset ülekaalulisuse ja suhkurtõve all kannatavatel inimestel ning vähendab vähesel määral ka triglütseriidide taset." (Allikas)

Dr Eenfeldt tõlkis ka artikli kohalikust Rootsi ajalehest, kus kajastati komitee järeldusi:

Või, oliiviõli, rõõsk koor ja peekon ei ole kahjulikud toiduained. Tegelikult on asi vastupidi. Rasv ongi nimelt kõige kasulikum asi neile, kes tahavad kaalus alla võtta. Ja pole tõestatud mingit seost suure rasvatarbimise ja südamehaiguste vahel.

Esmaspäeval tegi Rootsi tervishoiutehnoloogiate hindamise nõukogu SBU teatavaks üllatava uudise. Kaks aastat kestnud uurimistöö järel, mille käigus vaadati läbi 16 000 eri uuringut, kummutas aruanne pealkirjaga "Ülekaalulisuse ravimine toitumise abil" kõik teised levinud toitumissuunised, mis on mõeldud ülekaalulistele või suhkruhaigetele inimestele.

Pikka aega on tervishoiusüsteem andnud inimestele nõuandeid rasva – iseäranis küllastunud rasva – ja kalorite vältimiseks. Madala süsivesikusisaldusega dieeti (LCHF – Low Carb High Fat ehk madala süsivesikusisaldusega ja rasvaküllane dieet on tegelikult Rootsi "leiutis") on peetud kahjulikuks, peaaegu isegi pettuseks ja läbinisti mõttetuks dieediks, millel puudub igasugune teaduslik alus.

Selle asemel on tervishoiusüsteem soovitanud suhkruhaigetel süüa palju puuvilju (=suhkrut) ja madala rasvasisaldusega tooteid, milles leidub märgataval hulgal suhkrut ja kunstlikke magusaineid, mis on aga suhkrust sõltuvuses olevale inimesel ohtlik.

See raport aga pöörab praegused arusaamad pea peale ning soovitab kõige tõhusama relvana ülekaalulisuse vastu kasutada pigem madala süsivesikusisaldusega ja rasvaküllast dieeti.

Ekspertide komitee koosnes kümnest arstist, kellest päris mitu suhtusid uurimise alguses skeptiliselt madala süsivesikusisaldusega dieedi tõhususse. (Allikas)

Komitee liikmete hulka kuulus ka professor Fredrik Nyström Linköpingist – madala rasvasisaldusega dieedi kauaaegne kriitik ja küllastunud rasva tarbimise pooldaja, kes on soovitanud rasvaallikatena võid, rõõska koort ja peekonit. Mõned tsitaadid professor Nyströmilt, mille dr Eenfeldt on rootsi keelest tõlkinud:

"Ma olen sellega väga kaua tööd teinud. Selle teadusliku aruande olemasolu on suurepärane. Minu kolleegide seas levinud skeptilisus madala süsivesikusisaldusega dieetide vastu on meie töö käigus haihtunud. Kui kõiki hiljutisi teaduslikke uuringuid võrrelda, on tulemus ümberlükkamatu: meie sügavalt juurdunud hirm rasva ees on täiesti alusetu. Rasvaste toitude söömine ei muuda sind rasvaseks, just nagu kaltsium ei tekita sinus ateroskleroosi ja rohelised juurviljad ei muuda sind roheliseks."

Nyström on pikka aega propageerinud süsivesikurikaste toiduainete tarbimise tugevat vähendamist, eriti kui need toiduained sisaldavad palju suhkrut ja tärklist, et nõnda saavutada tervislik insuliinitase, sobiv lipiidide sisaldus veres ja mõõdukas kolesteroolitase.

Loe veel

See tähendab, et toidulaualt tuleb kaotada suhkur, kartulid, pasta, riis, nisujahu ja leib ning hakata sööma rohkem oliiviõli, pähkleid, võid, rõõska koort, rasvast kala ja pekisemaid lihalõike. "Kartulite söömise asemel võiks sama hästi süüa ka komme. Kartulid sisaldavad glükoosiühendite ahelat, mis muutub seedetraktis suhkruks. Selline dieedivalik põhjustab veresuhkru ja insuliinihormooni taseme hüppelist tõusu."

Meile on tõe pähe üritatud peale suruda palju eri mantraid:

"Kalorid on kalorid, ükskõik kust need ka ei pärine."
"Kõige tähtsam on leida tasakaal kalorite tarbimise ja kulutamise vahel."
"Inimesed lähevad paksuks, sest nad ei tee piisavalt trenni."
"Hommikusöök on päeva tähtsaim eine."

"Muidugi ei vasta ükski neist tõele. Selle rumala jutu tõttu ongi kaaluprobleemidega inimesed pidanud ennast haletsema, nagu nende olukord oleks kuidagi nende nõrga iseloomu süü. Paljude inimeste jaoks tähendab suurem rasvase toidu tarbimine seda, et nende isu on rahuldatud, nende kõht püsib kauem täis ja nad tunnevad vähem vajadust iga paari minuti tagant midagi süüa.

Teisest küljest aga ei teki sul täiskõhu tunnet, kui jood purgi kokat või sööd peaaegu rasvavaba või vähese rasvasisaldusega puuviljajogurtit, mis on suhkrut täis topitud. Trenni tegemine on muidugi mitmel moel kasulik, aga kehakaalu mõjutab lõpuks kõige rohkem ikkagi toitumine." (Allikas)

Allikas: http://healthimpactnews.com/2013/sweden-becomes-first-western-nation-to-reject-low-fat-diet-dogma-in-favor-of-low-carb-high-fat-nutrition/

Autor: Brian Shilhavy, Health Impacti uudistetoimetaja

Tõlkis: Joonas Orav

 

KOMMENTEERI!