Peamine eesmärk on peatada looduskeskkonna ja ookeanide hävitamine. Kui võtame kolm põhilist ohtu, siis esimene on ebaseaduslik kalapüük. Teiseks globaalne soojenemine, mis on suur probleem, ehkki selle ennetamine või kasvuhoonegaaside vähendamine pole otseselt meie temaatika.
Teisalt on meie laevadel ainult veganmenüüd, sest nii aitame planeeti ja saame selgitada selle valiku olulisust ka inimestele. Kolmas suur probleem on plastireostus ja seda mitte ainult ookeanis hulpivate kilekottide tõttu, vaid ka hüljatud püügivahendite ja kalavõrkude pärast. Kogu maailmas sureb igal aastal hüljatud võrkudes umbes 200 000-300 000 mereimetajat. Seega tuleb eelkõige plasti osas midagi ette võtta.
Oled öelnud, et inimkond pole seni maailmamerd reostava plasti probleemi suurust tajunud? Miks nii?
Mure on selles, et inimesed ei pea seda üldiselt probleemiks. Kui maa peal oleva plastprahi hulk paneb inimesi tegutsema, siis ookeanis hulpivat plasti ei panda tähele. Boyan Slat tuli välja Vaiksest ookeanist prahi koristamise ideega ja ehkki see on vaid tõesti n-ö tilgake ookeanis, saavutas ta sellega tähelepanu. Inimesed mõistsid, et ookeanis ujub reaalne prahisaar.
Suurem probleem on mikroplast, mis on lagunenud nii väikseks, et seda on võimatu avastada. See põhjustab praegu palju rohkem kahju ning jõuab kalade toiduahelasse, sealt omakorda aga tarbija seedesüsteemi. Põhimõtteliselt me lämmatame ookeani plastiga.
Kui mõelda, et plasti on kaubanduses kasutatud vaid viimased 60 aastat, siis oleme lühikese ajaga suutnud terve ookeani tuksi keerata ja see on väga šokeeriv.
Kas plasti probleemile meres on häid lahendusi?
Inimestele tuleb selgitada ökoloogilise jalajälje vähendamise tähtsust. Siis püüavad nad mõju keskkonnale vähendada ja ostavad kohalikke või mahetooteid. Samuti saavad inimesed uurida, kuidas asju toodetakse. Ka tuleks püüda vähendada ostetava plasti kogust.
Probleem on riikides nagu India ja Hiina, kus on väga vähe taaskäitlemist ning nende plastitoodang ületab koguselt selle, mis Euroopas ja Põhja-Ameerikas taaskäideldakse. Indias ja Hiinas on terved plastijõed, mis saavad alguse tänavaile jäetud prahist.
Meil on vaja üleilmset teadlikkuse tõstmise kampaaniat, et inimesed tajuks, kuivõrd ohtlik on plast ookeanile. Õnneks saab üha enam inimesi sellest teadmisest äratust.
Nägime Loomuse ja Eesti Vegan seltsi korraldatud Taimetoidumessil videosid, millest ilmnes, et viimase 42 aastaga on merest kadunud pool elustikust. Kuidas kommenteerid seda fakti?
KOMMENTEERI!