Toetuse saamiseks oleme tänavu suhelnud paljude poliitikute ja ametnikega. Peale hiljutist KIKi nõukogu väitis üks sinna kuuluv poliitik, et poliitikud mõistavad hiite tähtsust, on valmis nende kaardistamist toetama ja raha selleks olevat külallt. Mõningad spetsialistina esinevad ametnikud olevat aga võtnud südameasjaks uuringute takistamise. Teine poliitik taas väitis, et Reformierakonna juhtkond (mõni erand siiski on ka) peab pühapaikade teemat jamaks ja kuni see erakond on võimul, pole lootustki hiite päästmiseks raha saada. Parim, mis võib juhtuda olevat see, et natuke raha antakse pseudouuringute tegemiseks, et pärast saaks väita - "tehtud". See olevat ka põhjus, miks sellel ajal, kui hiite kaardistamine takerdus rahapuudusse, maksis KIK mõisaparkide korrastamiseks 6,35 miljonit eurot. See on rohkem, kui on tarvis kõikide Eestis looduslike pühapaikade kaardistamiseks ja tuhandete pühapaikade päästmiseks hävimisest. Ärge saage valesti aru, ma pole mõisaparkide korrastamise vastu. Olen selle vastu, et KIK ei toeta pühapaikade päästmist.
Märke, et poliitikutelt saadud teave võib paika pidada, oleme näinud isegi. Eelmise aasta alguses võttis Muinsuskaitseameti toonane peadirektor (meelestatud hiitesse selgelt vaenulikult) teemaks, et pühapaigad tuleb kaardistada kiiresti ja odavalt nagu toimus RMK pärandkultuuri inventuur. See, et üle poole pühapaikadest jääks sel juhul leidmata, polnud tema jaoks mingi argument. Peaasi, et tülikas teema saaks päevakorrast ruttu maha. Mõne aja pärast kõlas see jutt juba ka paari keskkonnaametniku suust. Sarnane sõnastus ilmus eelmisel aastal ka KIKi projektitaotluste tagasilükkamise vastustesse - kasutage odavamat uurimismetoodikat ning saate sama palju toetust, kui RMK pärandkultuuri inventuuriks. See on sama hea, kui soovitada kasutada geoloogilisteks uuringuteks linnuvaatluse metoodikat.
Me ei ole nõus kaasa minema poliitiliste mängudega ning osalema pseudouuringutes. Olgu see siis mõne ebapädeva ametniku isiklik kinnisidee, või partei tagatoa soov, uuringutoetustest keeldumistele ettekäändeid otsides on lastud aastaid hiitel hävida. Kahtlemata leitakse ettekäändeid edaspidigi.
Hiied ei ole üksnes minu ega Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse pärand ja mure. Sügisel valminud kolmanda sarnase avaliku arvamuse uuringu põhjal soovib 86% Eesti elanikest, et riik tagaks hiite säilimise. Usun, et see on ka väga paljude ausate loodusesõprade ja ametnike soov.
KOMMENTEERI!