Dalai-laama Pariisi rünnakute järel: Tehke tööd rahu nimel ja ärge lootke abi jumalalt ega valitsustelt


Dalai-laama riigikogus
Dalai-laama riigikogusFoto: Arno Mikkor

Tiibeti vaimne juht ütles pärast ohvriterohkeid rünnakuid Pariisis, et jumalalt ei tohiks oodata inimese põhjustatud probleemide lahendamist ning humanistlike väärtuste edendamiseks läheb vaja süstemaatilist lähenemist.

Miljonite vagade inimeste jaoks kõikjal maailmas on dalai-laama inimlikkuse ja kaastunde kehastus. Dalai-laama, kelle sünnijärgne nimi on Tenzin Gyatso, sai 1989. aastal Nobeli rahuauhinna ja on aastakümneid näinud vaeva Tiibeti autonoomia taastamise nimel.

Vaimne juht usub, et tema "kuldse kesktee" meetod on parim viis Tiibeti küsimuse rahumeelseks lahendamiseks ning tiibetlaste ja hiinlaste rahumeelse kooselu soodustamiseks. Dalai-laama põgenes 1959. aastal Indiasse ning on sellest ajast saadik elanud seal pagenduses Himachal Pradeshi osariigis Dharamsala linnas.

Deutsche Wellele antud intervjuus rääkis 80-aastane vaimne juht oma rollist dalai-laamana, Tiibeti küsimusest ja ülemaailmsest vägivalla kasvust.

DW: Kuidas suhtute terrorirünnakutesse Pariisis?

Dalai-laama: 20. sajand oli täis vägivalda ning mitmete sõdade ja konfliktide tulemusena kaotas elu rohkem kui 200 miljonit inimest. Nüüd aga kogeme möödunud sajandi verevalamise ülekandumist ka käesolevasse sajandisse. Kui pööraksime suuremat rõhku vägivallatusele ja harmooniale, võiksime panna aluse uuele algusele. Kui me aga ei tee tõsimeelseid püüdlusi rahu saavutamiseks, siis näeme täpselt samasuguse hävingu ja kaose kordumist, nagu inimkond seda 20. sajandil koges.

Seotud lood:

Kõik inimesed tahavad elada rahulikku elu. Terroristid on aga väiklased, mis ongi üha sagenevate enesetapupommitamiste üks põhjuseid. Me ei saa seda probleemi lahendada palvete abil. Ma olen budist ja usun palvetamise jõudu. Inimesed on aga loonud endale probleemi ja paluvad nüüd jumalal see lahendada, mis pole sugugi loogiline. Jumal ütleks seepeale, et me ise selle probleemi lahendaksime, sest meie selle ju põhjustasime.

Humanistlike väärtuste, ühtekuuluvuse ja harmoonia edendamiseks on vaja süstemaatilist lähenemist. Kui me sellega kohe alustaksime, püsib lootus, et käesolev sajand kujuneb möödunud sajandiga võrreldes teistsuguseks. See oleks kõigi huvides. Püüdleme siis rahu poole nii oma peres kui ka ühiskonnas ja ärme oota abi jumalalt, Buddhalt ega valitsustelt.

Teie tähtsaim sõnum on alati olnud rahu, kaastunde ja usulise sallivuse edendamine, aga maailm näib sammuvat risti vastupidises suunas. Kas teie sõnum pole inimeste seas kandepinda leidnud?

Mina nii ei arva. Usun, et vaid väga väike osa inimestest järgib vägivaldset eluviisi. Me kõik oleme inimolendid ja teiste tapmiseks pole mingit alust ega õigustust. Kui igaüks peaks oma ligimesi vendadeks ja õdedeks ning austaks nende õigusi, poleks vägivallaks mingit ruumi.

Oleme tänapäeval silmitsi probleemidega, mille on põhjustanud pealiskaudsed erinevused religioonide ja rahvuste vahel. Kuid me oleme ikkagi üks rahvas.

Maailma liidrid on võtnud kinnisideeks majanduskasvu ega hooli moraalsusest. Kas tunnete selle tendentsi pärast muret?

Kui jätame moraaliprintsiibid raha varju, siis meie katsumused ainult süvenevad. Moraalsus on tähtis kõigile, sealhulgas ka usutegelastele ja poliitikutele.

Teie sõnul on "kuldne kesktee" parim lähenemine Tiibeti küsimuse lahendamiseks. Kas arvate, et teie strateegia kannab lõpuks vilja?

Ma usun, et see on parim lahendus. Paljud mu sõpradest, sealhulgas ka mitmed India, Ameerika ja Euroopa liidrid, usuvad selle võimalikkusse. Tiibetis toetavad meie "kuldse kesktee" poliitikat nii poliitilised aktivistid, Hiina intellektuaalid kui ka tudengid.

Hiina tudengitega kohtudes ütlen neile alati, et meie sooviks pole Hiinast sõltumatuks muutumine. Nad mõistavad meie lähenemist ja tunnevad meie püüdluste vastu poolehoidu. Küsimus pole ainult Tiibetis; me elame 21. sajandil ja kõik konfliktid tuleks lahendada dialoogi, mitte jõu abil.

Kes saab teie järel dalai-laamaks?

Selle üle ma pead ei vaeva. 2011. aastal kuulutasin ma avalikult, et tiibetlaste endi otsustada jääb küsimus, kas dalai-laama seisus alles jätta või mitte. Kui inimesed arvavad, et see tiitel ei ole enam oluline, siis peaks selle kaotama. Ma ei sekku enam poliitilistesse küsimustesse. Mind huvitab ainult Tiibeti heaolu.

Indias on viimasel ajal üha kasvanud usuline sallimatus. Mida te sellest arvate?

See ei maali Indiast täielikku pilti. Probleemiks on vaid mõned üksikud inimesed. Hiljuti Bihari osariigis toimunud valimised tõestavad, et enamik hindusid usub harmooniasse ja rahumeelsesse koosellu.

Tema Pühadus XIV dalai-laama Tenzin Gyatso on Tiibeti rahva vaimne juht.

Intervjuu viis läbi Murali Krishnan Indias Jalandhari linnas.

Allikas: www.dw.com

Tõlkis: Joonas Orav

Loe ka lugu Dalai-laama: Vägivald on iganenud nähtus, käes on dialoogi sajand

KOMMENTEERI!