Pilgud taevasse: liikvel on ootamatud meteoorid ja komeet Atlas


Pilgud taevasse: liikvel on ootamatud meteoorid ja komeet Atlas
Foto: depositphotos.com

Kui kodus istudes igav hakkab, on õhtuti võimalik öötaevas toimuvat jälgida. Eelmisel nädalal jäädvustati Riia kohal meteoorisadu, teleskoobiga saab näha Päikese poole kulgevat komeeti Atlas, vahendab Novaator.err.ee

Hajusad meteoorid

Möödunud nädalal postitasid Riia elanikud sotsiaalmeedias videosid meteoorisajust. Lendtähti võis näha väikese vahega kell 20.24 ja 20.47, kirjutab Läti Rahvusringhääling. Meteoorivoolude aastakalender ennustab samas aktiivset lüriidide meteoorivoolu alles 21.-22. aprilliks.

"See, et praegu ühtegi aktiivset meteoorivoolu pole, ei tähenda, et meteoore näha ei saaks. Igal selgel pimedal ööl on võimalik mõnda meteoori näha. Need on niinimetatud sporaadilised meteoorid, mida ei ole (veel) seostatud konkreetse meteoorivooluga," ütleb Tartu Ülikooli tähetorni kuraator Kadri Tinn.

Tinni sõnul seisneb sporaadiliste ja voolu meteooride peamine erinevus selles, kui palju meteroore ühe tunni jooksul näha saab. Lüriidide maksimumi (haripunkti - toim.) ajal võib ennustuste järgi tunnis näha umbes 18 meteoori. Samuti erineb sporaadiliste ja voolu meteooride lähtesuund.

"Nii et alati on põhjust meteooride osas silmi lahti hoida. Aprilli keskpaigast on suurem tõenäosus neid näha," ütleb Tinn.

Seotud lood:

Tartu Ülikooli astrofüüsika teadur Tõnis Eenmäe osutab samuti, et osa meteoorivooludest on väga nõrgad. "Kui see nii-öelda maksimum tuleb, langeb umbes üks meteoor tunnis. Kui aga natuke pikema aja jooksul jälgida seda taevapiirkonda, kust nad näivad tulevat, ja pikendada meteoori jälgi, siis on näha, et mingi grupp seal liigub," ütleb ta.

Eenmäe oletab ühe võimalusena, et taevas võis paista kosmoseprügi. "Näiteks Elon Muski satelliidid on osad väga madalatele orbiitidele saadetud ja nende eluiga ei ole väga pikk," ütleb ta. "Nemad lendavad just nimelt parves. Kui need olid mingid väga heledad objektid, siis ehk olid need väikesed satelliidid, mis alla tulid."

Komeet Atlas

Möödunud aasta detsembri lõpus avastasid teadlased ATLASe uuringu käigus erakordselt ereda komeedi. Atlaseks nimetatud komeet C/2019 Y4 liigub hetkel Kaelkirjaku tähtkujus.

Kadri Tinni sõnul on komeet hetkel veel nii tuhm, et palja silmaga seda ei näe. Küll aga on seda jõudnud pildistada juba ka Eestis mõned astronoomiahuvilised.

Praegu on komeet Maast umbes ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Kõige lähemale peaks komeet Maale jõudma 23. maiks.

"Selleks ajaks ennustatakse, et Atlas muutub tunduvalt heledamaks," ütleb Tinn. "Kui palju heledamaks, on juba keerulisem öelda. Mõned ennustused lubavad, et periheeli ajaks, kui komeet jõuab oma orbiidil Päikesele kõige lähemale, võib selle heledus olla kuni -6. See oleks heledam kui planeet Veenus ja oleks ka päeval näha. Tagasihoidlikumad ennustused pakuvad, et see võib saavutada heleduseks 5 tähesuurust - oleks küll palja silmaga näha, aga ainult väga pimeda taeva korral."

Tõnis Eenmäe jagab soovitusi, kuidas ere komeet pildile püüda. Tavalisest digifotoaparaadist peaks tema sõnul piisama.

"Kes on juba taevast pildistanud, siis tuleks panna fotoaparaat statiivi peale ja teha aegvõte. Sõltuvalt fookuskaugusest tuleb lihtsalt proovida, kui pikka säriaega oleks vaja, et tähed punktiks jääksid. [...] Ta küll paistab sellise roheka uduse laiguna tähtede seas ja vähemalt hetkel tal suurt saba ei ole. Aga binokliga peaks ta hästi nähtav olema," ütleb Eenmäe.

Pilgud taevasse

Küsimuse peale, kas kodus karantiinis istuval inimesel oleks praegu mõtet taevasse vaadata, naerab Eenmäe, et seda on alati mõtet teha.

"Tähistaevas on väga ilus," ütleb ta. "Praegu on õhtutaevas väga hele tähe moodi objekt näha. Läänetaevas on aga Veenus. See liigub taevas võrdlemisi nobedalt: iga päevaga nihkub natuke."

Samuti nimetab ta taevaste vaatamisväärsustena kuusirpi ning Sõela täheparve Veenuse lähedal. Kadri Tinn soovitab samuti vaadelda Veenust, aga ka satelliitide ülelende.

Vaatluseks piisab Eenmäe sõnul üldjuhul paljast silmast. "Kui tahta muidugi natuke paremini näha, siis isegi päris pisike - a la teatribinokkel - või ükstapuha milline binokkel aitab kindlasti. Teleskoopi pole üldiselt vaja," ütleb ta. Väikese teleskoobiga näeb tema sõnul isegi kraatreid poolkuu peal.

Allikas: Novaator.err.ee

Loe lisaks: Galaktikate kokkupõrge on pannud Linnutee lainetama

Maalt leiti seitsme miljardi aasta vanust tähetolmu

Astronoomid märkasid teist neutrontähtede kokkupõrget

KOMMENTEERI!