Me saame kosmoseolendeiks. Head kosmonautikapäeva!


Me saame kosmoseolendeiks. Head kosmonautikapäeva!
Kas sõnumitoojad?Fotod: Wikipedia

Täna, 12. aprillil tähistame rahvusvahelist kosmonautikapäeva: täna 59 aastat tagasi väljus esimene inimene planeedilt Maa ilmaruumi - Juri Gagarin tegi 12.04.1961 Vostok-1 pardal maalähedasel orbiidil esimese tiiru ümber maakera. Algas inimkonna kosmoseajastu. Seitse aastat tagasi Kosmonautikapäeva tähistamise traditsiooni taaselustanud Igor Volke ja Ingrid Peek teevad kiire ülelennu tänasest olukorrast kosmoselaeval Maa ja sirvivad suurmärke.

Ingrid Peek: Tähelepanuväärne aeg on praegu. Süvenev kevad, süvenev pandeemiline isolatsioon, süvenemise ja mõtluse aeg, eriti täna, 12. aprillil 2020 a. D. - on Kosmonautikapäev ja tänavu paradoksaalselt ka Ülestõusmispüha.

Igor Volke: Mõlemad on inimese jaoks märgilised sündmused, millel on kosmiline, taevane vektor. 40 päeva pärast saabub kõrgema olendi, Jeesuse taevasse minemise mälestamise päev, mis otsesõnu seotud Kristuse taevasse minekuga, kes läks meile tulevast eluaset ette valmistama sinna pilve peale, Isa (võib-olla kõrgemate olendite) juurde.

Meie maised omaalgatuslikud üritused said teoks tänasel kuupäeval 1961. aastal Juri Gagarini kehastuses ja juba kaheksa aastat hiljem 1969. aastal toimus inimese esimene kosmiline suursaavutus Neil Armstrongi kehastuses, kes sooritas Kuul "väikese sammu inimesele, kuid tohutu hüppe inimkonnale".

Seotud lood:

Paralleelsed ja samaaegsed taevasse pääsemise üritused. Esimene on takerdunud erinevate konfessioonide viisaosakondade bürokraatiasse, teise arengud on aeglased, kuid järjekindlad, mis on väljumas suurriikide võidujooksurajast ja liigub eraettevõtjate kasumi- ja uudishimujanusel rajal. Mistahes motiivid meid, inimest, ka ei ajendaks, viib see areng meid uutele perspektiividele ja silmaringi laienemisele, uuele ärkamisele. Näen nendes perspektiivides ka meie (eestlaste) uue põlvkonna värvikaid väljavaateid.

*
Ingrid: Enne suurejoonelist starti oleks hea aeg teha kiire ja lühike ülevaade, inventuur olukorrast planeedil ehk raport olukorrast kosmoselaeval Maa.

Igor: On kujunenud selline mõiste nagu globaalprobleemid - see tähendab seda, et kosmoselaeva Maa kaptenisillale laekuvad teated grupeeruvad probleemidena, mida peavad algul üle vaatama, hiljem aga lahendama kapten oma ohvitseridega.

1. Laeva keskkond ja kliima on süvenevalt kriitilises seisundis.

2. Laeva ressursid ja osa varadest on ammenduvad ja neid jätkub vaid teatud ajani.

3. Laeva reisijad paljunevad ohjeldamatult ja ei anna enestele aru kaasnevate tagajärgede eest.

4. Laeva personalil puudub üksmeel ja erimeelsete kätte kogunenud tuumapotentsiaal ohustab selle vallandumise või militaarse kasutamise korral katastroofiliste tagajärgedega.

5. Laeva keskkond on süvenevalt ohtlikult saastumas merede reostuse, heitgaaside, väga mastaapsete metsapõlengute ja rohealade vähenemise tõttu.

6. Muutused keskkonnas toovad kaasa bioloogilisi ja mikrobioloogilisi surveseisundeid, mille lahendamine on teadusele hetkel mittejõukohane.

7. Tuleviku seisukohalt jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik kosmosejaamas Maa teostada rida olulisi juhtimisalaseid, maailmavaatelisi ja organisatsioonilisi muudatusi.

8. Laeva ähvardab süvenev energianälg, millel on kriitiline iseloom.

Kõikide aspektide detailne lahtivõtmine pole tänase mõttekäigu ülesanne. Küll aga on siin koht meenutada 1981. aastal Tallinnas toimunud SETI (Search for extraterrestrial intelligence) konverentsil esinenud Nikolai Kardashovi, keda täna tsiteerib tippteadlane Michio Kaku, tsivilisatsioonide iseloomustamise teemal. Tema väitel eksisteerib maailmaruumis kolme tüüpi tsivilisatsioone: esimene neist on selline, kes kasutab oma planeedi kõiki ressursse ja sealjuures otstarbekalt, teise kategooria tsivilisatsioon kasutab oma päikesesüsteemi (oma tähe) energeetilist ressurssi ja kolmas tsivilisatsioonide kategooria on võimeline kasutama galaktilist ressurssi.

Täna võiks käsitleda ka nö supertsivilisatsiooni kategooriat ehk niinimetatud intergalaktilisi tsivilisatsioone, kelle tegevusest, eesmärkidest ja võimalustest puudub meil võimekus aru saada. Nagu ütles Arthur C. Clarke ja teda kordas Carl Sagan, et supertsivilisatsioonide tegevused ja avaldused võivad meile tunduda lihtsalt müstilistena. Kui me neid üleüldse oskame märgata.

*
Ingrid: Tagasi maapeale. Paljud inimkonna eesminejad on avaldanud sarnaseid mõtteid inimese ja tema tuleviku kohta. Läänemaailma teoloogist loodusteadlane Pierre Teilhard de Chardin rääkis meisse jumala poolt pandud soovist areneda ja liikuda täiuse punkti Omega suunas. Sarnase mõtte esindaja oli Kaluugas elanud 20. sajandi alguse kooliõpetaja, iseõppija, visionäär ja kosmonautika vaieldamatu isa Konstantin Tsiolkovski. Tema mõte oli lihtne - kõik mis eksisteerib, loodi teatud eesmärgiga. Selle eesmärgi avalduseks on ka meis inimestes peituv signaal - see on "maailmaruumi tahe".

Igor: Kõiksusel on meile tänaseni mitte selgelt tunnetatav eesmärk, meis aga peitub - loomulikult ühel rohkem, teisel vähem - eriline algoritm, mis tekitab soovi kosmosesse liikuda, Isa juurde, tema arvukate mõisade kaudu, kohates oma teel ja kohtudes nendega, kes meist ammu ees. Eksoplaneetide avastamine on uute reaaliate serv, elu potentsiaalsed platvormid ja nende seas on neid Isa mõisamaade asukaid, kes sellesarnase mõtteviisi läbi teinud väga ammu. Neid tuleks otsida mitte raadio- või valgussignaalide kaudu, vaid mitmed neist võivad olla juba siin (nagu ütles Robert Bigelow: "Nad tegutsevad meie nina all, me lihtsat ei "näe" seda"). Ka Kardashov rõhutas 1981. a Tallinnas konverentsivälisel kohtumisel lähiotsingu tähtsust. Sellelaadse mõttekäiguga tuli avalikkuse ette ka Vatikan.

Vanemate vendade leidmine on meie ülesanne ja me pole nendega kohtumiseks oma kosmoselaeva ja selles toimuvat korda teinud. Kui me sellega toime tuleme, on see märgiks - et oleme ärganud vastutustundesse ja valmis kohtuma, et minna edasi - esmakordselt uutesse kõrgustesse.

*
Ingrid: Täna leiavad aset selle stsenaariumi erinevad lahendused, mida teravsilm võib märgata. SpaceXi Starlink, Falcon 9 ja Dragon, tulevane Kuu orbitaaljaam Gateway jt on märksõnad tänasest USA kosmonautikast, astronautikast (isegi terminid pole kosmoselaevas ühised), siia lisanduvad oma kosmosesuunaliste arendustega ESA, Hiina, Jaapan, India, Iisrael ... aga Eesti?

Igor: Arvan et planeedi lähi-ilmaruumi, Kuu hõivamise, Marsi ja paljudes muudes kosmosega seotud projektides on eesti noorteadlastel tulevikus väga palju ära teha. Ei pea ootama kutset, vaid sinna tuleb pressida, kuulata oma südames maailmaruumi kutset ja järgneda sellele - õppides, õppides. Meil on keskusi, kus võiksime end koolitada, kosmose lennujuhtideks ja navigaatoriteks, kosmosebioloogideks-mikrobioloogideks, kosmosedendroloogideks, kosmosemeedikuteks, juristideks jpm. Uued avarused ootavad uut jõudu, uut positiivset energiat, uusi erialasid, uut maailmavaadet, uut humanismi, uut inimest. Kas te ei tahaks innustada oma järglasi? Seda enam, et toetavad märgid ümbritsevad meid juba kaua, oodates - millal?

Pilve peal taevasse tõusnud Jeesus (muide ka Muhamed läks taevasse) ütles: "Teile on näidatud, kuid te pole ära tundnud". Pole ära tundnud ei surnust ülestõusmist (st transmutatsiooni võimalust, shape shifting, transformeerumine) ega taevasseminemist, ei neitsi käimapeale jäämise geenitehnilist lahendust, ei vee peal kõndimist, surnu ülesäratamist ja pimeda nägijakstegemist ega sõnumit tervikuna. Meie tahame ikka ime juurde jääda, ikka enda tõlgenduse juurde.

Oleks hea hakata tahket toitu võtma, vastutust kandma enda ja teiste eest. Meie areng on toonud meid siia - probleemide ja kriisi keskele -, et sellest väljudes mõista, et meil on ka vertikaalne vektor, ja selle kogemise tingimuseks on kodu ja enese korrastamine. Meist saavad kosmilised olendid, kui tõstame silmad üles ja peale süvenemist püüame järgida sõnumit, mis antud meile ja jälgime märke, mis näitavad teed.

Head kosmonautikapäeva, kosmoseolendid!

*

Kosmonautikapäeva tähistamine:

2019: Kuu päev - Teletornis toimunud sündmusel osalesid Mart Noorma, Igor Volke, Priit Ennet - kuula katkendit Vikerraadio teadussaates "Labor"

2018: Uudsed tehnoloogiad ja mitmesuunalised kosmoseuuringud - Teletornis toimunud sündmusel osalesid Mart Vihmand ja Igor Volke, muusika lõi Mick Pedaja

Kuula varasemate kosmonautikapäevade arutelude salvestusi Raadio 2 saates "Hallo, Kosmos!":

2017: Marss Marsile - Rahvusraamatukogus toimunud arutelul osalesid Mart Noorma, Alvo Aablo, Juhan Kangilaski, Igor Volke ja Ingrid Peek
Vaata galeriid siit.

2016: Kas meid oodatakse kosmoses? 35 aastat SETI konverentsist - osalesid Madis Võõras, Juhan Aare, Igor Volke ja Ingrid Peek
Vaata galeriid siit.

2015: Maavälised mõtted. 1. osas osalesid Mart Noorma ja Igor Volke ja Ingrid Peek
2. osas osalesid Mari-Liis Aru ja Kristel Kivari
Vaata galeriid siit.

2014: Osalesid Ene Ergma, Mihkel Kama, Mikk Sarv, Mart Noorma, Mari-Liis Aru ja Ingrid Peek

2013: Kosmonautikapäeva traditsiooni taaselustamise esimene sündmus Tartus teaduskeskuses AHHAA, mille kutsus ellu Igor Volke ja kus osalesid Jaan Einasto, Ene Ergma, Mart Noorma ja Ingrid Peek, kosmilist muusikat lõi tähelaps Iiris. Arutelu salvestust tehnilise rikke tõttu pole, galeriid näeb siit.

KOMMENTEERI!