Marsi muistne jõgi voolas sada tuhat aastat


Marsi muistne jõgi voolas sada tuhat aastat
Foto: depositphotos.com

Marsil ei ole küll kanaleid, kuid kunagi voolas Marsil jõgesid, ja teadlased on nüüd üles leidnud nende jõgede sänge, vahendab Novaator.err.ee.

Francesco Salese Madalmaadest Utrechti Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid Marsist tehtud fotode pealt muu hulgas kõrget kaljupanka, mis tundub olevat tekkinud kunagise jõe vee kantud setetest.

Piltidel paistab kätte panga kihiline ehitus, nagu settelasundile kohane. See alles üsna hiljuti avastatud geoloogiline moodustis asub Marsi lõunapoolkeral hiigelsuurel Hellase kraatripõhjatasandikul.

Moodustis on poolteist kilomeetrit lai ja 190 meetrit kõrge. Kõrgust on tal seega kolm ja pool korda rohkem kui Ontika paepangal.

Salese ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature Communications, et nii võimsa setteladestu tekkimiseks pidi jõgi voolama vähemalt sada tuhat aastat.

Kuid see oli väga ammu, umbes 3,7 miljardit aastat tagasi. See oli umbes sama aeg, mil Maal oli elu tekkimas. On võimalik, et ka Marsil elas samal ajal kohalikke olendeid.

Teadlaste sõnul voolas Hellase tasandikul omal ajal tõenäoliselt mitmeid jõgesid, mille voolusängid liivasel pinnal aeg-ajalt ka muutusid.

Enneolematult hea lahutusega pildid on piirkonnast teinud NASA-le kuuluva Marsi tehiskaaslase Mars Reconnaissance Orbiter pardakaamera HiRISE.

Seotud lood:

Ületuleval aastal kavatseb Euroopa Kosmoseagentuur ESA saata Marsile kulguri nimega Rosalind Franklin, endise nimega ExoMars, mis hakkab uurima samasuguseid maastikke ja otsima muu hulgas võimalikke märke kunagisest elust.

Allikas: Novaator.err.ee

Loe lisaks: Varem märkamata jäänud planeet on ülimalt Maa moodi

Astronoomid avastasid: kaugel planeedil sajab öösel rauda

Galaktikate kokkupõrge on pannud Linnutee lainetama

KOMMENTEERI!