Maalt leiti seitsme miljardi aasta vanust tähetolmu


Maalt leiti seitsme miljardi aasta vanust tähetolmu
Foto: depositphotos.com

Teadlased on avastanud Austraaliasse kukkunud meteoriidist seitsme miljardi aasta vanust tähetolmu. Nii iidset materjali ei ole Maakeral kunagi varem tuvastatud, vahendab Novaator.err.ee.

Meteoriit langes umbes 50 aasta eest Victoria osariigi maadele Melbourne'ist põhja pool Murchisoni küla lähedal.

Meteoriidi kõige suuremat tükki hoitakse Ameerika Ühendriikides Chicagos Fieldi loodusmuuseumis, kus sellest tähetolmu terakesi 30 aastat tagasi happega välja söövitati.

Need imepisikesed ja väga vastupidavad terakesed on kondenseerunud kauges minevikus tähtedest välja paiskunud gaasist. Neid terakesi leidus ka selle suure gaasi- ja tolmupilve koostises, millest on tekkinud Päike, planeedid, komeedid, asteroidid ja muu hulgas ka Murchisoni meteoriit.

Nüüd on Philipp Heck Chicago Ülikoolist ja ta kolleegid terade keemilist koostist analüüsinud ja selle põhjal nende vanuse täpsemalt kindlaks teinud.

Keemiline koostis näitab terakese vanust, sest mida varem on terake tekkinud, seda kauem on teda pommitanud kosmilise kiirguse osakesed. Kosmilise kiirgusega pihta saades võib terakese koostises olev ühe keemilise elemendi aatom muunduda teise elemendi aatomiks. Mida rohkem neid saaduselemente on, seda vanemaks ka terakest võib pidada.

Teadlased avastasid, et suurem osa terakesi olid umbes 4,6 kuni 4,9 miljardi aasta vanused, seega tekkinud üsna vahetult enne Päikesesüsteemi enda teket. Kuid väikesem osa on märksa vanemad - isegi kuni umbes seitse miljardit aastat.

Seotud lood:

Varasemates uuringutes on kõige vanemate tähetolmuterade vanust hinnatud umbes viiele ja poolele miljardile aastale.

Tähetolmu vanuselise jaotuse järgi saavad teadlased aimu, millal on meie galaktikas olnud eriti tiheda tähetekke aegu. Hecki ja kolleegide uuringu järgi tundub, et üks võimsamaid tähetekke ajastuid oligi umbes seitse miljardit aastat tagasi.

Kuid see ei tundu nii mitte seepärast, et vanim Murchisoni meteoriidi tähetolmuterake on ka umbes nii vana, vaid hoopis seepärast, et suurema osa vanus jääb 4,6 ja 4,9 miljardi aasta vahele. Sest just selleks ajaks olid seitsme miljardi aasta eest tekkinud tähed jõudnud parajasti tolmu tekitamise arengujärku.

Oma uuringust kirjutavad Heck ja kaasautorid Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Allikas: Novaator.err.ee

Loe lisaks: Astronoomid märkasid teist neutrontähtede kokkupõrget

Betelgeuse tuhmumine võib anda märku peatsest supernoovast

Ülevaade: teadusmaailma säravamad hetked 2019

Suure musta augu ümber võib tiirelda tuhandeid planeete

KOMMENTEERI!