Eestlastel on nüüd taevas oma täht Koit ja eksoplaneet Hämarik


Eestlastel on nüüd taevas oma täht Koit ja eksoplaneet Hämarik
Foto: depositphotos.com

Möödunud aastal algatas rahvusvaheline astronoomiaühing (IAU) kampaania, mille käigus sai iga maailma riik anda nime ühele eksoplaneedile ja tema ematähele. Aasta lõpus valisid eestlased tähele nimeks Koit ja selle ümber tiirlevale planeedile Hämarik, vahendab Novaator.err.ee.

Eksoplaneedid on planeedid, mis asetsevad väljaspool Päikesesüsteemi. Eestile määratud tähele ja tema planeedile pakuti välja 140 nimepaari, mille hulgast valis kuueliikmeline komitee need 13, mis läksid rahvahääletusele. Võitjanimede Koit ja Hämarik pakkujad olid Tartu Ülikooli ajalootudengid Helina Välb ja Laura Nemvalts.

"Ma teadsin, et on juba olemas hommikutaeva koidutäht ja õhtutaeva ehatäht - planeet Veenus," lausus Nemvalts. "Hiljem sain teada, et Koit ja Hämarik on ka Eesti tudengisatelliitide nimed. Ilmselt on Friedrich Robert Faehlmanni "Koit ja Hämarik" ning valguse võitmine pimeduse üle sügavalt eestlaste hinges, seega kandub temaatika edasi."

Mõlemad nimeandjad on astronoomiahuvilised. "Olen lapsest peale olnud õhtutaevast äärmiselt huvitatud. Nüüd siis tean, et kuskil seal üüratus taevaruumis tiirlevad ka minu Koit ja Hämarik," rõõmustas Välb. "Minu toa seinal paikneb suur Tartu tähetorni taevakaart. Oma panuse andmine taevakehade nimetamisse on olnud maagiline kogemus," lisas Nemvalts.

Seotud lood:

Tallinna Tehnikaülikooli kosmosekeskuse juhi Rauno Gordoni sõnul sobivad Koit ja Hämarik kosmiliste objektide nimedeks väga hästi, kuna legendi järgi on need mütoloogilised tegelased, kes kunagi ei kohtu. "Kui kosmilised objektid päriselt kohtuksid, siis oleks tõenäoliselt tegemist katastroofiga," lisas ta.

Viimaste aastakümnete jooksul on kindlaks tehtud väga suur hulk eksoplaneete. Möödunud aasta seisuga oli neid teada üle 4000. See oligi IAU algatatud nimetamiskampaania "NameExoWorlds" põhjus.

Eestile määratud täht kandis varem nime XO-4 ja tema ümber tiirlev planeet XO-4 b. Planeet avastati 2008. aastal Hawaii saarestiku Maui saarel paikneva teleskoobiga XO, mis ongi ette nähtud eksoplaneetide avastamiseks.

Tartu observatooriumi teadlased on tahtnud sellest tähesüsteemist ka ise oma teleskoobiga pilti teha, kuid paraku pole see pilvise ilma tõttu seni võimalik olnud.

Täht nimega Koit paikneb Ilvese tähtkujus, on üsna nõrk ega ole palja silmaga nähtav, kuid korraliku amatöörteleskoobiga võib selle ka üles leida. Süsteemi kauguseks hinnatakse umbes 950 valgusaastat.

Planeet Hämarik teeb tiiru ümber ematähe 4,1 päevaga ja paikneb ligikaudu 20 korda ematähele lähemal kui Maa Päikesele. Planeedi massiks hinnatakse umbes 1,4 Jupiteri massi ja raadiuseks 1,25 Jupiteri raadiust. Tähesüsteemiga saab tutvuda ja animatsioone vaadata NASA eksoplaneedi kataloogis.

Kõigi riikide esitatud ematähtede ja nende ümber tiirlevate eksoplaneetide nimed avaldati detsembris Pariisis IAU pressikonverentsil. Kokku osales nimede andmise kampaanias 112 riiki üle maailma ja välja pakuti ligikaudu 360 000 nimepaari. Rahvahääletustel andsid oma hääle rohkem kui 420 000 inimest eri maadelt. Seda, millistest riikidest milliseid nimesid esitati ja missugused neist kinnitati, saab näha IAU veebilehelt.

Allikas: Novaator.err.ee

Loe lisaks: Astronoomid märkasid teist neutrontähtede kokkupõrget

Betelgeuse tuhmumine võib anda märku peatsest supernoovast

Maa magnetpõhjapoolus nihkub üha kaugemale, ületas nullmeridiaani

Planeedid tekivad elektri jõul

KOMMENTEERI!