Carl Gustav Jung: UFO-nähtust võib muu hulgas pidada ka asendusreaktsiooniks Läänemaailma usu nõrgenemisele

 (1)
Carl Gustav Jung: UFO-nähtust võib muu hulgas pidada ka asendusreaktsiooniks Läänemaailma usu nõrgenemisele
UFO-nähtus on inimkonda põnevil hoidnud juba päris pikalt depositphotos.com

Tänasel maailma UFO-päeval kirjutab jungiaanlik analüütik Monika Luik analüütilise psühholoogia rajaja Carl Gustav Jungi mõtetest lendavate taldrikute teemal.

Jungile pakkus UFOde teema elavat huvi läbi paljude aastate. Oma essees "Lendavad taldrikud. Tänapäeva müüt taevas nähtud asjadest" püstitas ta küsimuse, et kui UFOd on päriselt olemas, siis mis nad on ja kui nad on fantaasia, siis miks võtab see fantaasia just sellise vormi. Jung ei võtnud selget seisukohta, kas UFOd on päriselt olemas või mitte, ta keskendus pigem UFOilmingute psühholoogilise tõlgenduse poolele, mütoloogilisele aspektile. Tuleb ka märkida, et Jung pidas väga piiratuks inimese võimet eristada tõde illusioonist.

Frank McLynn, kes on kirjutanud Jungi biograafia, võtab kokku Jungi poolt UFOde teemal väljendatu. Tema sõnul nägi Jung sõjajärgse UFOde teema plahvatusliku kasvu põhjusena ajastu vaimu. II Maailmasõja järgne, külma sõja aegne ärevus leidis oma projektsiooni tundmatute taevaste objektide fenomenis. Katastroofihirm, kas siis tuumaohust või maailma ülerahvastatusest, lõi taevase märgi - päästmisfantaasia, milles maailm ootab lunastavat üleloomulikku sündmust. See on ka asendusreaktsioon Läänemaailma usu nõrgenemisele.

UFOsid saab seletada ka külma sõja aegsete vastandite integratsioonivajadusena. Jung pidas tähendusrikkaks seda, et Nõukogude lennukitel oli küljel punane täht, Ameerika lennukitel aga valge viie haruga täht. Alkeemikud nägid punast maskuliinse värvina ning valget feminiinse värvina. UFOd esindavad mõlema poole alateadlikku soovi vastandite ühtsuse järele. Kuid Jung pööras tähelepanu ka sellele, et kui varased fantaasiad tulnukatest olid pigem inimkonda päästvad ja heatahtlikud, siis järjest enam tekkisid hirmud nende pahatahtlikus olemuse ees, peegeldades ajastu paranoilist meelelaadi.

Seotud lood:

Pärast seda kui Jung 1958 oma essee lõpetas, sattus ta lugema Briti astronoomi Fred Hoyle'i poolt kirjutatud ulmeromaani "Must pilv", mis talle väga meeldis. Jung tundis, et Hoyle on UFOde küsimuse hästi ära seletanud. Pealkirjas nimetatud must pilv oli kosmiline pilv, mis sisaldas üleloomulikku intelligentsust ning selle diameeter võrdus vahemaaga maa ja päikese vahel. Romaanis ähvardas must pilv inimkonda, kuna see tõmbas maakeralt ära päikeselt saabuva energia. Psühholoogilistes terminites on see must pilv alateadvus ning loo sisu seisnes inimteadvuse ohus saada alateadvuse poolt maetud.

Kogutud teostes räägib Jung aga vajadusest mõista tekkinud müüdi tähendust. Milleks meil kollektiivselt on vaja UFO müüti? Ta ütleb, et on meie otsus, kas me aitame kollektiivsed sündivad ideed ellu neid mõistes ja tugevdame sellega nende ravivat efekti või surume nad oma eelarvamuste, kitsarinnalisuse ja rumalusega maha, mis pöörab nende mõju vastupidiseks - mürgiks ja hävinguks. See viimane mõte tundub asjakohane ka muude teemade osas, mitte vaid lendavate taldrikute mõistmisel.

Autor: Monika Luik, jungiaanlik analüütik, Eesti Analüütilise Psühholoogia Selts 

Eesti Analüütilise Psühholoogia Selts on Eesti Vabariigis tegutsev kutsealane mittetulundusühing, mis ühendab C. G. Jungi koolkonna psühholoogiast ja psühhoteraapiast huvitatud isikuid. Uuri lisa kodulehelt junganalyys.ee ja facebookist.

Uuri ka Carl Gustav Jungi raamatut "Tänapäeva müüt. Asjadest, mida nähakse taevas"

KOMMENTEERI!