WiFi võib kahjustada spermat


WiFi võib kahjustada spermat

Võrguvaba interneti tehnoloogia võib kahjustada meeste seemnerakke, näitas Argentiina teadlaste poolt läbi viidud värske uuring. Milles kahjulik mõju avaldub?

Argentiina teadlased võtsid 29 hea tervisega mehe seemnevedelikust proovid ning asetasid mõned tilgad neist proovidest laborinõudel WiFit kasutava sülearvuti alla .

Pärast neljatunnist arvuti lähedal viibimist ei ujunud veerand spermatosoididest enam ringi. Samal ajal oli arvutist eemal hoitud kontrollrühmas liikumise lõpetanud ainult 14 protsenti spermatosoididest. Seejuures esines arvuti all hoitud seemnevedelikus DNA kahjustusi 9 protsendil seemnerakkudest, kolm korda enam kui kontrollrühmas.

Ajakirjas Fertility and Sterility avaldatud uuringu autorid täheldasid samas, et sperma asetamisega aktiivse WiFi-ühenduseta sülearvuti alla ei kaasnenud märkimisväärset seemnerakkude kahjustumist ega surma. Teadlaste sõnul on sperma kahjustamises peasüüdlane elektromagnetkiirgus.

"Meie andmed näitavad, et mehe suguelundite läheduses asuva WiFi ühendusega sülearvuti kasutamine võib vähendada sperma kvaliteeti," kirjutasid uuringu autorid. "Hetkel me ei tea, kas sellist mõju avaldavad kõik WiFi abil internetiga ühendatud sülearvutid ning millistes tingimustes sülearvuti kasutamine seda mõju suurendab."

See ei ole esimene mobiilse internetiga kaasnevaid riske käsitlev uuring.

Eelmisel aastal Kanadas korraldatud uuring näitas, et juhtmevaba sidet kasutavatest seadmetest tulev kiirgus kahjustab seemnerakkude DNAd. Ka on leitud, et spermale võib kahjulikult mõjuda arvutite tekitatud soojus. 2004. aastast pärinev ameeriklaste uuring leidis, et sülearvuti süles hoidmine võib tõsta munandite piirkonnas temperatuuri kuni kolm kraadi.

Kriitikute sõnul ei ole siiski veel ükski uuring veenvalt tõestanud, et sülearvuti kasutamine mõjutab viljakust või rasedust.

Viljatust esineb 10-15% peredest, pooltel juhtudel on põhjused mehepoolsed, neist umbes kolmandiku moodustavad geneetilised tegurid, eeskätt kromosoomihäired ja geenimutatsioonid.

Autor: Jaak-Kristian Sutt
Allikas: www.novaator.ee

KOMMENTEERI!