Aju-arvuti liides on implantaatide ja teiste infotehnoloogiliste lahenduste lisamine orgaanilisele ajule selle kognitiivse võimekuse kasvatamiseks. Esimene selliste implantaatidega küborgide põlvkond looks senisest paremaid implantaate, mida kasutav teine küborgide põlvkond oleks eelmisest võimekam ja nõnda edasi kuni superintellekti loomiseni. Üheks probleemiks võivad osutuda implantaatidega kaasnevad terviseriskid.
Teiseks, kui meil on aju-arvuti liideste loomiseks sobiv tehnoloogia, siis on meil tõenäoliselt ammugi tehisliku üldintellekti loomiseks vajalik tehnoloogia, mistõttu muutuks implantaatide abil superintellektini jõudmine mõttetuks.
Veel üks viis superintellektini jõudmiseks oleks kollektiivne superintellekt - inimestest, robotitest, organisatsoonidest ja arvutitest koosnev superintelligentne võrgustik. Võrgustik ise oleks superintelligentne, kuigi ükski üksikelement seda ei oleks. Üheks selle stsenaariumi näiteks on idee, et internet võib kunagi "üles ärgata" ja kollektiivse superintellekti moodustada. Tundub aga täiesti uskumatu, et superintellekt võiks tekkida spontaanselt, eriti arvestades seda, kui raske on intelligentsete masinate sihipärane loomine.
Eksistentsiaalsed riskid?
Hoolimata võimalikest hüvedest võib superintellekt osutuda eksistentsiaalseks riskiks ehk riskiks, mis ähvardab intelligentset elu meie planeedil väljasuremisega, sest superintellekti motiivid ja lõppeesmärgid ei pruugi olla inimlikud. Sarnaselt superintellektini jõudmise stsenaariumitega on välja pakutud ka mitmeid eksistentsiaalse riski stsenaariume.
Superintellekt võib oma lõppeesmärgi ellu viia viisil, mida selle loojad ette näha ei suutnud. Näiteks oletame, et superintellektile antakse ülesandeks inimkonna õnnelikkuse maksimeerimine. Eesmärgi saavutamiseks istutab ta kõigi inimeste ajude naudingukeskustesse elektroodid, sest naudingukeskuse stimuleerimine on kiireim viis inimeste (ja hiirte) õnnelikkuse maksimeerimiseks. Hiirte näitel me teame, et selline ettevõtmine lõppeb näljasurmaga.
KOMMENTEERI!