Nuuskurvara evolutsioon: tarkvara, mis jälgib sinu käike, kirjavahetust ja vestlusi


Nuuskurvara evolutsioon: tarkvara, mis jälgib sinu käike, kirjavahetust ja vestlusi
Foto: depositphotos.com

Tehnoloogia arenguga saab aina lihtsamini ka tavainimesele kättesaadavaks tarkvara, mis laseb jälgida kõiki su abikaasa, lapse või alluva tegemisi ning hävitab viimsegi privaatsuse, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

BBC vahendas pereelu episoodi kõike teadvast abikaasast. Ühel päeval üllatas ta kommentaariga partneri sõbrannale sündinud lapse teemal. Teisel päeval teadis, kus kaasa lõunat sõi, kuna olevat juhuslikult samasse kanti sattudes teda märganud. Siis poetas ta vestlusesse midagi, millest teine pool oli vestelnud ainult sõbrannaga jne. Ajapikku personaalseks peetud info sagedus ületas ebamugavuse künnise. Kõike nägeva võime päritolu küsimise peale oli vastuseks, et teine pool olevat kõike ise rääkinud ja ilmselt on need hetked unustanud.

Müsteeriumilt kadus hullumeelsust toitev varjund päeval kui mees näitas oma telefoni ekraanil pildimeenutust hiljutisest sündmusest. Samal hetkel vilksatas ekraani servas teade abikaasa arvutit käsitleva päevaraporti valmimisest. Teade oli sedavõrd põgus, et naine tegi nagu poleks midagi märganud. Järgmisel päeval uuris ta raamatukogu avaliku arvuti kaudu, millega võis tegemist olla. Hiiliv hirm süvenevast hullumeelusest kadus hetkelt ja seda asendas armutus.

Seotud lood:

Maailma on tekkinud arvukalt arvutite ja nutitelefonide sisu, asukohta ja seadmete kaamerate ning mikrofonide kaudu ümbrust kontrollivaid erakasutuseks mõeldud jälitusteenuseid. Leviku ja arvukuse toel on sündinud isegi valdkondlikud uussõnad nagu spouseware, ehk abikaasatarkvara või stalkerware, ehk ahistava jälitamise tarkvara. Privaatsusest hoolivates riikides on kirjeldatud tegevus seadusega keelatud. Internet ei mahu hästi riikide sisse ära ja sedalaadi teenused on hõlpsalt leitavad. Ontlikkuse nimel reklaamitakse neid mõnel puhul töövõtjate või laste kontrollimise turvateenustena.

Infoturbe firma Kaspersky väitel on nende teenuse abil sellel aastal eemaldatud 37 532 kliendi arvutist taolise jälitusteenuse tarkvara. Juhtumite sagedus kasvab umbes 30% aasta tempos. Kõige rohkem juhtumeid pärineb Venemaalt. Järgnevad India, Brasiilia, Ühendriigid ning Saksamaa. BBC'le muret teinud Ühinenud Kuningriik asub 370 juhtumiga kaheksandal koha.

Arvud pole kuigi suured. Samas on üks juhtum liiast. Eriti selle ohvri jaoks. Ahistava jälituse ohvris võib taoline kogemus põhjustada tugeva psüühilise trauma, millega käib kaasas süvenev tehnoloogia kartus ja usaldamatus. Teenuse pakkujaid see ei huvita. BBC testis kõige populaarsemat teenust makstes kolme kuu eest 140 GBP, ehk umbes 160 Eurot. Küsimuse peale, kas reporteril õnnestub tarkvara paigutada abikaasa telefoni nii, et viimane seda ei märkaks, kõlas julgustavalt jaatav vastus. Teenindaja garanteeris, et teenus toimib varjatult ja nad on igati valmis probleemide lahendusel abistama. Reporter testis viit erinevat viirusetõrje programmi, mis kõik hoiatasid potentsiaalselt ohtliku tarkvara eest. Vähemalt väike lohutus.

Kui kauaks? Inimesed on nagu nad on. Viirusetõrjega tema pahelisest küljest jagu ei saa. Pigem paistab protsess liikuvat vastassuunas. Nuuskurvara arendus läbib evolutsioonilist etappi, mille õnnestumisel oskavad need end paremini varjata ja paljuneda. Tõhusaks taktikaks on sotsiaalne disain, ehk arvamuste ja uue normaalsuse kujundamine. Pakkudes nuuskurvara näiteks koolidele, õppeprotsessi innoveerimiseks nimetades teenust "turvalisuse juhtimise platvormiks".

Näite leiab USA'st, kus ettevõte Gaggle pakub teenust mitmele omavalitsusele. Teenus registreerib kooli arvutivõrkudes kõik klahvivajutused ja klikid. Takistades juurdepääsu kohatu sisuga veebimaterjalile lubab teenus vähendada koolikiusamist ja takistada isegi koolitulistamisi. Lihtsad ja jõulised loosungid hüpnotiseerivad lapsevanemaid ja koolide juhte. Ning innustavad uusi nuuskurvara arendajaid. Konkurents innustab toodete arengut ja elavdab valdkondlikku innovatsiooni.

Tänapäevale omaselt lisatakse esmalt teenuse juurde lühend AI. Seejärel lubatakse vaatlusaluste klahvivajutuste mustritest destilleerida uudset ja väärtuslikku infomaaki. Õpilaste kõrval ka õpetajate kohta. Näiteks nende meelsusest. USA õpetajad on viimastel aastatel sagedamini streikinud. Õpilaste jälgimise teenuse kõrval saaks omavalitsus sama tarkvaraga aimu ka õpetajate kahtlastest kavatsustest. Näiteks kui nende sõrmedest väljuvad sõnad "palk", "vallandamine", "streik" vmt., saaks katku kolded süsteemist varakult isoleerida.

Toodud näited kirjeldavad teenuse evolutsiooni. Algus on ohutu. Protestijad on vagurad lapsed ja tegevus moraalselt õigustatud. Teenus normaliseerub, ehk selle olemasoluga harjutakse. Seejärel toimub arenguhüpe ja sama teenus võtab üle õpetajad ja töötajad ning lõpuks abikaasad ja elukaaslased. Kellede hulka kuuluvad protsessi käivitanud ametnikud ja poliitikud. Siis on juba hilja midagi muuta.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Loe lisaks: Rööprähklemise ja mööda elamise ajastu

Ärevus on häirekell, mis annab märku, et oled jõudnud tupiktänavasse

Ärevus - kaasaja epideemia, millesse haigestumine aina kasvab

KOMMENTEERI!