Kuulamise ajal ajus tekkinud signaalid edastati masinõppe algoritmi jooksutavale arvutile, ehk sisuliselt signaalidest sõnade fragmente otsivale tehisintellektile. Analoogset tehnoloogiat kasutavad tänaseks juba paljudesse kodudesse jõudnud inimkõnest soove eristavad Amazoni või Google loodud nutiterminalid. Antud juhul ei õppinud masin otseselt kõnet, vaid selle surrogaadina aju signaale. Kuid eesmärgiks oli seostada patsiendi ajus sündinud signaalimustrid talle esitatud sõnadega.
Lõpuks paluti masinal sõna otseses mõttes öelda, mida aju signaalid selle arvates võiks tähistada. Masina kõnesüntesaator kordas selgelt eristatavaid numbreid. Testimaks kas inimesed saavad masina sõnadest õigesti aru, paluti real vabatahtlikel kuulata, mida nende arvates masinlik hääl ajust kogutud signaalide põhjal neile lausub. Testi tulemusel kuulutati arusaadavaks 75% masina poolt pomisetud või mõmisetud sõnadest.
Edust kantuna kavatsetakse järgmiseks katset korrata juba keerulisemate sõnadega. Teadlasi kannab lootus, et nad saavad katsetada kõnevõime kaotanud isiku ajju istutatud signaale koguvat implantaati. Näiteks kui patsient soovib vett juua, piisab sellele mõtlemisest ja peagi lausub kõnesüntesaatori hääl tema soovi.
Võimalik, et taolise kõnevõimet taastava tehnoloogia kasutusega kaasneva efektina saame teada kas ja kuivõrd sõnade moodustamine on inimeste peades korraldatud sarnasel moel. Siis ei pea peast kellegi mõtete lugemiseks läbima esmalt masinõppe etappi, mille käigus selgitatakse välja kuidas see konkreetne isik sõnu moodustab.
Järelikult võib juba varjamatult mängida mõttega, sarnaselt loetava tekstina avalikkusele lugemiseks pakkunud ulmekirjanikega, et tulevikus ei peagi enam suud avama ja suhtlus toimub ajude omavahelises kommunikatsioonis. Ainukeseks eeltingimuseks oleks siis vastava seadme sisse lülitamine. Loomulikult kui riik lubab seda üleüldse välja lülitada. Sellisel juhul oleks personaalse mõttevabaduse vastusammuks salakeele kasutamine. Paraku kui tehnoloogia oskab mõtteid lugeda, siis sama võimekuse teisest otsast paistab mõtete kirjutamise potentsiaal. Mõtelge nüüd ise, mida see võiks inimese elus muuta. Sest täna võite veel julgemalt mõtelda.
Autor: Kristjan Port
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
KOMMENTEERI!