Usu-uuring: eestlased usuvad karma seadusesse, hinge ja reinkarnatsiooni, inglitesse ja ettenägemisvõimesse

 (3)
Usu-uuring: eestlased usuvad karma seadusesse, hinge ja reinkarnatsiooni, inglitesse ja ettenägemisvõimesse
Eestlased ei pea end eriti religioosseks, küll aga spirituaalseksdepositphotos.com

Uuringufirma Saar Poll küsitles 1000 inimest nende uskumuste ja tõekspidamiste kohta. Uuringust "Elust, usust ja usuelust" selgub, et ehkki end usklikuks pidavate inimeste arv on väike, on see siiski suurenenud ning pea kõik küsitletud arvavad, et inimene võiks midagi teada erinevatest maailma religioonidest.

Loe veel

Uuringu eesmärk oli saada ülevaade Eesti elanikkonna usulistest vaadetest ning religiooni ja teiste eluvaldkondadega seotud hoiakutest ja uskumustest. Teemade hulka kuulusid erinevate eluvaldkondade tähtsustamine; Eesti elanike usklikkus; kogudusse kuulumine, ristimine ja leeris käimine; religiooniõpetus ja usuliste teadmiste saamine; kiriku roll ja elanike uskumused ning tõekspidamised. Saar Poll küsitles aprillis ja mais Eesti Kirikute Nõukogu tellimusel 1002 inimest vanuses 15-74 aastat. Uuringu tulemusi võrreldi 2010. aasta samalaadse uuringu tulemustega. 

Uuringust selgus, et usk on keskmisest tähtsam mitte-eestlastele, kõrgema haridusega inimestele, naistele, vanematele inimestele, Kirde- ja Põhja-Eesti elanikele ning linnade elanikele. Ennast peab usklikuks 11% eestlastest ning 38% mitte-eestlastest. Võrreldes 2010. aastaga on ennast usklikuks pidavate inimeste arv suurenenud. 
 
Värske uuring näitab lisaks kristlikule ristiusule ka mitmeid teisi huvitavaid tendentse meie uskumiste kohta:
  • Enamus ehk 90% usub niiöelda karma seadusesse, et kõik hea ja halb, mis ta teeb, tuleb talle eluajal tagasi (41% on sellega täiesti nõus ja 49% pigem nõus).
  • 51% küsitletutest on täiesti nõus või pigem nõus, et inimhinge eksistents jätkub ka peale surma. Reinkarnatsiooni ehk sellesse, et inimhing sünnib pärast surma siia ilma kellegi teisena usub 45% vastanuist, 44% aga ei pea seda millekski.
  • Koguni 81% inimestest kinnitas, et on täiesti nõus või pigem nõus sellega, et mõnedel inimestel on võimalik tulevikku ette näha. Mitteuskunuid oli vaid 16%.
  • 62% pidas aga võimalikuks, et mõnedel sensitiivsetel inimestel on võime haiged tervendada. Veerand küsitletust selle väitega nõus polnud.
  • 54% vastanutest oli nõus või pigem nõus sellega, et inglid aitavad ja kaitsevad meid, 20% pole aga selle väitega üldse nõus.
  • Seda, et inimeste iseloomu ja saatust mõjutab tähtede või planeetide seis sünnihetkel, pidas võimalikuks 54% vastanutest.
  • Vaimsesse enesearengusse ja teadlikkesse enesesisendustesse usub 46% vastanutest, 45% ei usu nendesse ning 9% ei arva sellest teemast üldse mitte midagi.
  • Kaitsemaagiasse tähenduslike esemete näol aga väga ei usuta: 71% ei usu talismanide kaitsejõusse, üle veerandi ehk 28% aga pigem usub nende väesse.
Jumala olemasolusse usub 39% Eesti elanikkonnast: 28% eestlastest ja 62% mitteeestlastest. Kogudusse kuulub 19% eestlastest ja 25% mitte-eestlastest, ristitud on 46% eestlastest ja 80% mitte-eestlastest, leeris on käinud 18% eestlastest ja 6% mitte-eestlastest. Kogudustest või usuliikumistest kuulutakse enim õigeusku (40%) ja luteri usku (36%). Jumalateenistuse käiakse kuna meeldivad vanad traditsioonid (51%), saadakse sealt hingerahu (44%), käiakse koos lähedastega ja pereliikmetega (43%). Märkimisväärne on ka see, et viimase 5 aasta jooksul on 10% suurenenud nende osakaal, kes otsivad jumalateenistuselt hingerahu. 

90% elanikest on täiesti või pigem nõus sellega, et inimene võiks midagi teada erinevatest maailma religioonidest. Usulisi teadmisi saadakse enam vanaema(de)lt (63%), emalt (49%), vähem isalt (19%), vanaisa(de)lt (14%) ja teistelt pereliikmetelt. Vähemalt kord kuus on religioossete teemade üle mõelnud 21% inimestest. Pereliikmetega on kord kuus sellel teemal rääkinud 14% ja sõpradega 13% vastanutest. 47% vastajatest arvab, et kirik soodustab nende rahvuskultuuri säilimist. Umbes pooled (54%) elanikest arvavad, et kirik võiks olla kaasatud riiklikult tähtsate pühade või sündmuste tähistamisel. 72% vastajatest on nõus või pigem nõus, et kirik ei peaks kaasa minema kõikide ühiskondlike muutustega, vaid jääma kindlaks oma õpetusele ja moraalinormidele.
Seotud lood:


KOMMENTEERI!