Patandžali "Joogasuutrad" õpetavad, kuidas valitseda oma meelt ja vabaneda kannatustest


Patandžali "Joogasuutrad" õpetavad, kuidas valitseda oma meelt ja vabaneda kannatustest
Jooga ja veedalaulu õpetaja Radha SundararajanLilleoru.ee

Enam kui kolme dekaadi pikkuse kogemusega India joogaõpetaja Radha Sundararajan teab hästi, et jooga meele tasakaalustamise vahend. Läbi klassikalise joogaõpetuse tähtteose, Patandžali "Joogasuutrate" juhib ta inimese kurbuse olekust õnnelik olemisse, teadlikkuse ja vabanemise teele.

Mõned teavad hästi, teised on midagi kuulnud, kolmandad mitte - palun tutvustage lugejatele Patandžali "Joogasuutrate" klassikalise teksti sisu ja olulisust?

Patandžali "Joogasuutrad" on üks kõige praktilisemaid joogatekste, mida igaühel on võimalik igapäevaelus rakendada. Sarnaselt "Bhagavad Gīta'le", mis annab inimestele juhiseid õigeks eluviisiks, õpetavad Patandžali "Joogasuutrad", kuidas valitseda oma meelt, laskmata ühelgi häirival teguril end mõjutada.

Patandžali ütleb kokkuvõttes, et iga inimolendi kannatuste allikaks on tema meel. Kui inimene suudab tasakaalustada ja valitseda oma meelt, laskmata häirivatel faktoritel seda mõjutada, vabaneb ta kannatustest ja elab väga õnnelikku, tasakaalukat ja rahulikku elu. Niisiis, "Joogasuutrad" räägivad kõigepealt jooga hüvedest.

Nagu öeldud, on jooga meele tasakaalustamise vahend - kõik tahaksid nüüd teada, mis siis saab, kui meel saavutab tasakaalu. Patandžali selgitab seda esimeses peatükis. Tema meetod sarnaneb veidi käitumisele olukorras, kui palume väikesel lapsel mõnda laulu laulda, kuid ta keeldub. Pakkudes lapsele selle eest tükikest šokolaadi, laulab ta aga hea meelega. Nii kohtleb Patandžali meid nagu lapsi, kirjeldades suutrate esimeses peatükis kõiki jooga hüvesid - erinevad saavutused, õnnelikkus, kannatustest vabanemine jmt. Teises peatükis jätkab ta juhistega, kuidas jooga tegevusse rakendada. Kolmandas peatükis jõuab ta selleni, et jooga praktiseerimise käigus omandatakse ka mõned erakordsed ülivõimed. Kuid tema juhis on neid võimeid mitte kasutada vaid hoopis kõrvale jätta. Eesmärgiks on jätkata joogapraktikat, et saavutada kannatustest vaba olek, kaivalya. Kaivalya tähendab iseenese tõelist olemust, mis on kannatustest loomupäraselt vaba. Vabanenud olekus saab jätkata elu siinsamas maailmas.

Seotud lood:

Lühidalt on Patandžali "Joogasuutrate" tuumaks teekond dukham'ist sukham'ini - ehk kurbuse olekust õnne, rõõmu ehk absoluutse ānanda olekuni.

Mida ütleksite neile, kes otsivad joogateadmiste kaudu kõrgeimat vaimset teostust?

Patandžali määratleb kannatustest vaba olekut absoluutse vairāgya ehk absoluutse kiindumatusena. See tähendab kiindumatust isegi väga kõrgetesse ideedesse. See on täieliku lahtilaskmise olek. Kas see polegi mitte vaimne eneseteostus? Täieliku kiindumatuse olek, isegi kõige kõrgema eesmärgi suhtes, ongi kaivalya, vabanemine, mida ta kirjeldab.

Milline on teie isiklik lugu, kuidas jõudsite oma õpetaja ja joogateadmisteni?

Selle eest, et ma kohtasin oma õpetajat T. K. V. Desikachari, olen tänu võlgu oma abikaasale, hr. Sundararajanile. Mu abikaasa oli Krishnamacharya Joogamandirami õpilane ning tavatsesin temaga koolis kaasas käia ning teda tundide lõpuni verandal istudes ja möödujaid vaadates oodata, kuna mul polnud midagi paremat teha. Joogamandiram asus meie maja vastas ning nägin tavaliselt ka suurt jooga-acharya't Krishnamacharyat mööda teed oma kontorini jalutamas, teadmata, kellega oli tegu. Kuid ometi saatis mu pilk teda alati. Tulin iga kord selleks ajaks akna juurde, kui ta mööda läks, et teda vaadata, aimamata, et tegemist oli suure legendaarse joogaõpetaja enesega.

Siis juhtus, et mul esinesid mõned günekoloogilised probleemid ja õppisin selgeks vastavad ravitoimelised aasanad (jooga-asendid), kuid ei mõistnud neid sügavuti. Praktiseerisin neid, kuid harjutused ei toiminud, sest ma ei teostanud neid õieti. Ma ei teostanud neid õieti, kuna sel ajal ei mõistnud ma hingamistehnikate olemust.

Loe veel

Mu abikaasa käis samal ajal joogatundides edasi. Ükskord, peale seda, kui Joogamandiram oli uude asukohta kolinud, märkasin kooli seinal kuulutust, mis andis teada, et avatud on uus joogaõpetajate kursus. Esitasin avalduse seal osalemiseks. Kuid neil kehtis kindel vanusepiirang ning mulle öeldi, et olen osalemiseks juba pisut liiga vana. Ütlesin oma abikaasale, et ma ei tea, mida täpselt tal teha tuleks, kuid T. K. V. Desikachari õpilasena peab ta kindlasti minema ja mind oma õpetajale soovitama. Seepeale läks mu abikaasa T. K. V. Desikachari juurde ning ütles talle: "Minu naine soovib õpetajate kursusel osaleda, kuid ta iga ületab vanusepiiri, ta on vaid ühe aasta lubatust vanem. Ma garanteerin Teile, et Te ei kahetse tema vastuvõtmist kunagi. Radha on väga tõsine ja pühendunud inimene." Desikachar kostis: "Hea küll. Peame austama hr. Sundararajani palvet. Kuid mulle paistab, et Radha on väga seltskondlik inimene. Võtame ta vastu ja ta lahkub ise, kui tal liiga raskeks läheb." Minu lennus alustas 16 õpilast. Lõpetajaid oli juba vähem. 10 aastat hiljem olin oma lennu õpilastest ainus, kes oli Krishnamacharya Joogamandiramis õpetajana tööle jäänud. Siis ütles mu õpetaja Desikachar: "Jah, hr. Sundrarajan ütles: "Te ei kahetse tema vastuvõtmist kunagi." Radha on seda tõestanud." See oli mulle suurim tunnustus.

Joogaõpetajate programmi käigus pühendas Desikachar mind ka filosoofiaõpingutesse ning esimene klassikaline tekst, mida tema käe all õppima asusin, oli Patandžali "Joogasuutrad". Mu õpetaja tavatses alati öelda: "Radha, see on eluline rakenduslik õpetus. Mis iganes olukorras sa ka ei viibiks, kui mõistad iga suutra tähendust, tead sa, kuidas seda antud olukorras edukalt rakendada." Niisiis oli see tema, kes mind Patandžali "Joogasuutratesse" pühendas ja õpetas: "Kõigepealt pead suutrad meelde jätma, seejärel süüvima tähendustesse ning mis iganes olukorras sa ka poleks, seosta see ühega Patandžali suutratest ja tunneta sellest sündivat kogemust, nii saavutad väga selge taipamisvõime." Patandžali kõneleb palju taipamisest, mis loob soovitu inimese meeles, millest omakorda kasvavad välja vastavad tegevused. Suutrad ütlevad, et joogapraktika muudab meie taipamisvõime üha selgemaks ja selgemaks.

See on minu lugu sellest, kuidas õppisin tundma Patandžali "Joogasuutrate" klassikalist teksti.

Kuidas rakendate "Joogasuutrate" teadmisi oma igapäevaelus ning kuidas on teie elu selle tulemusel muutnud?

Alustasin abhyāsa ja vairāgya teostusest. Abhyāsa on praktiseerimine, pidev pingutus ning vairāgya kiindumatus, lahtilaskmine kõigist neist asjadest, mis takistavad praktikat. Kiindumatuse omadus kasvas pisitasa.

Desikachar tavatses mulle öelda: "Ahara (mõõdukas toitumine) on üks olulisemaid joogteadmistega seotud tegureid." Nii hakkasin sööma ainult minu kehale sobivat ja vajalikku toitu ning loobusin keelele meeldivatest, kuid ebatervislikest roogadest. See oli minu abhyasa ja vairāgya praktika esimene aste. Tegin igapäevaselt joogaharjutusi ning Desikachar pühendas mind Veedalalu, pranajaama, jooga aasanate ja meditatsioonitehnikatesse. Omandatu õpetas mulle meelte-tunnetusvahendite ja mõistuse valitsemist ning minu taipamisvõime muutus väga selgeks. Noorena olin üsna kergemeelne, kuid "Joogasuutrate" teadmine ja selle rakendamine muutis mu täiesti teiseks inimeseks. Patandžali räägib meele transformatsioonist. Nägin samm-sammult toimuvaid muutusi ning mõistsin, et meelemuutus ei ole hetkeline ega kiire protsess, vaid aeglane ja järk-järguline muutus.

Veel üks näide - kord sattusin olukorda, kus üks mu tuttav vajas abi. Silmapilk tuli mulle meelde 1. peatüki 33. suutra, mis õpetab, et kui inimene vajab abi, näita üles kaastunnet ja abista teda. Kui ta vajab ainult kaastunnet, näita üles kaastunnet. Kui inimene teeb heateo, hinda seda. Kui aga leiad ennast olukorrast, kus sekkumine tekitaks iseenesele probleeme, siis taandu. Antud olukorda oli segatud ka politsei jmt, nii poleks minust seal mingit abi olnud ja sekkumine oleks asju ainult keerulisemaks muutnud, nii mõtlesin sellele suutrale ja taandusin.

Niisiis mis tahes olukorras ma ka ei viibiks, seostub see alati vastava suutraga. Olles oma õpetaja tulihingeline õpilane, hoian alati meeles tema juhendit: "suutrad ei eksi kunagi". Sel moel rakendan ma suutrate tarkust oma igapäevaelus.

18.-20. septembril toimub Lilleorus asuvas kriya jooga keskuses teie juhendatud Patandžali joogasuutrate seminar. Kas tutvustaksite lühidalt kursusel toimuvat?

Patandžali joogasuutrate seminar, mis on avatud kõigile - nii neile, kes on "Suutratega" varem kokku puutunud, kui ka selle klassikalise tekstiga esmatutvujatele - avab "Joogasuutrate" põhi-ideed, mille keskmeks on inimmeel. Räägin jooga hüvedest, sellest, kuidas oma meelt valitsema õppida, kõigepealt aštānga ehk kaheksaosalise jooga abil ning sealt edasi teadlikku tegutsemisse ehk krija joogasse süvenemise abil. Patandžali räägib jooga hüvedest, aga ka sellest, mis on tulemuseks, kui joogateadmisi ei kasutata - sel juhul muutub meie meel ringikargleva ahvi sarnaseks ning on täiesti kontrollimatu.

Jagan ka suurte tarkade kommentaare suutratele, mis avavad suutrate sisulist tuuma. Aitan osalejatel jõuda taipamiseni oma meeletegevusest kui kannatuste allikast ning sellest, kuidas on võimalik kannatustest väljuda.

Aga mis on veedalaul?

Veedad on iidsete india tarkade poolt sügavas meditatsioonis kuuldud helid-hümnid, mis on kogu india vaimuvaramu aluseks. Veedasid on aastatuhandeid põlvest-põlve edasi antud suulise pärimusena, nii saame neid tänapäeval laulda täpselt samamoodi, nagu vanad targad neid algselt kuulsid. Pühade helide laulmine soodustab rahunemist, keskendumist, harmooniat, tervenemist ja edenemist.

Radha Sundararajani küsitles Mari Kadanik

* * *

Radha Sundararajan on sertifitseeritud joogaterapeut ning Veedalaulu ja joogaõpetajate koolitaja, olles üks vähestest õnnelikest, kel oli võimalus olla suure joogi T. Krishnamacharya poja Šri T.K.V. Desikachar'i otsene õpilane. Oma enam kui 30 aasta jooga ja Veedalaulu kogemusega on Radha rännanud üle maailma, õpetades Veedalaulu ja Krishnamacharya pärimuse joogateadmisi ning klassikalisi tekste, nagu Patandžali joogasuutrad või Bhagavad Gīta.

Septembris toimuvad Lilleorus asuvas kriya jooga keskuses Radha Sundararan'i juhendamisel kaks seminari: 18.-20. septembril Patandžali joogasuutrate süvakursus, mis hõlmab suutrate sisu selgitusi inspireerivate loengutena, mida täiendavad meditatiivsed tehnikad ja suutrate sanskritikeelne retsiteerimine ning 24.-27. septembril Veedalaulu seminar, mis keskendub hümnide tervendavale mõjule, mida toetavad ka lihtsad füüsilised harjutused (aasanad) koos hingamistehnikatega. Seminarid on avatud kõigile, olles sobivad nii olemasolevate joogalike teadmiste süvendamiseks, kui ka neile, kel pole varasemat jooga- või Veedalaulu kogemust.

Uuri lisa www.lilleoru.ee

KOMMENTEERI!