Eesti tüdruku sõprus Bali preestrinnaga toob ta Eestisse


Eesti tüdruku sõprus Bali preestrinnaga toob ta Eestisse
Foto: erakogu

Kadi on Eesti tüdruk, kes viis aastat tagasi otsustas kolida Balile ja sellest hetkest hakkas tema armastus Bali vastu vaid kasvama. Tema pühendumine Bali traditsiooni ja kultuuri uurida, viis teda kokku Bali peapreestrinna Ida Resi Alitiga, kes vaid loetud päevade pärast ka oma rituaalidega Eestit külastab. Ida ja eestlanna lugu on põnev.

Kadi kohtus Idaga umbes viis aastat tagasi ning sellest ajast saadik on nad head sõbrad olnud.

Peale kohtumist Idaga tõmbas miski seletamatu jõud igal võimalikul hetkel tema juurde tagasi ja nii kujunes usaldussuhe ning preestrinna hakkas Kadi sünnipäevadele, pidustusele ja isegi nii öelda tööle kaasa kutsuma. Kadi pildistas ja õppis Bali tseremooniate köögipoolt tundma ning tutvus ka teiste peapreestritega.

Eriti huvitav oli jälgida preestrite, peapreestrite, tervendajate ning shamaanide suhtlemismeetodeid rituaaldel. Jälgida seda, kuidas persoon seguneb oma missiooniga, saab üheks ja siis lahustub. Ehk kuidas selline missioon mõjutab inimest, kes need kingitused on saanud? Ning kuidas ego valgustumise väele vastu peab ja mis hetkel lahustub. "Ma tahtsin näha nähtamatut ja seda pildistada. Ma teadsin juba, et Balil on see võimalik." ütleb Kadi.

Seotud lood:

Ida on tuntud kui tüdrukpreestrinna, veepreestrinna, kes sai oma üleloomulikud anded inimesi tervendada üleöö. Pika depressiooni ja eluraskuste kannatades, otsiti talle igal viisil abi. Ida õppis mediteerimist, joogat ja kogu perega mindi ka Veepuhastusele, et Idat aidata. Selle rituaali käigus kaotas Ida täielikult kontrolli oma keha üle, emotsioonid, mis olid nii pikalt kuskil kinni, hakkasid lõpuks liikuma ning rituaal päädis sellega, et Ida kukkus elutuna maha ja tema pere arvas, et ta on surnud. Ida ise kirjeldas hiljem seda kogemust kui vabanemist kannatamisest. Ida oli aga eelnevalt meditatsioonis nägemust näinud, kus ta kallab inimestele vett peale ning ta jagas oma nägemust ka vanaonuga. Vanaonu palvetas nüüd Ida elu eest ja andis lubaduse, et kui Ida hing tagasi tuleb, siis võtab ta seda kui märki ja viib juhtunu kohta andmed Bali Usundi Organistatsiooni kavatsusega Idast Preester teha. Vee kallamine on peapreestrite töö.

Kui lõpuks Ida keha templi põrandal taas liigutama hakkas, nägi ta taevas rohelisi tulesid vilksatamas. Ida ärkas ellu. Ta keha oli väga nõrk ning taastus pikalt, kuid ta oli midagi endaga kaasa toonud sealt taevast. Nimelt oskas ta nüüd laulda pühasid mantraid ning mudrasid teha ja need tulid müstilisel viisil värina saatel sügavalt kõhust. Ta oli endaga kaasa toonud teadmised, mida peapreestrid vanadest käsikirjadest õpivad. Ida kanaldas ja laulis intuitiivselt justkui mingis transis viibides kõiki neid erilisi mantraid ning inimesed, kes neid kuulsid, kogesid füüsiliselt tervendavat mõju. Ta oli 20 aastane kui Bali usuoragisatsioon ta peapreestriks kuulutas kõigest kahekuulise eksamiperioodi läbides. See on erakordne. Tavaliselt kulub selleks vähemalt mitmeid aastaid ja Balil peapreestrid on tavaliselt mehed kuuekümnendates aastates. Neil on juba pikk elu seljataga, nad on juba abielus ja kasvatanud üles suure perekonna. Preestriks saamine käib perekonna ja preestrite klassi kuuluvuse teel. Preestriks saavad siis automaatselt ka abikaasad. Balil on peapreestrid nagu superstaarid, neil on palju võimu, nad on autoriteetsed ja neid teenindatakse,

Peapreestrite tähtis ülesanne on valmistada iga päev püha vett, sest just nende samade mantrat ja salarituaalidega muutub see vesi eriliseks ja maagiliseks. Selle veega toimetatakse Balil kõiki rituaale, igas majapidamises peab olema preestri vett. Iga päev kasutatakse iga ohverduse panemiseks samuti vett millega kõik üle piserdatakse.

Vaata lisa: www.sunara.ee

Loe lisaks: Vaimsus igapäevaelus: sünkroonsused

Naine on jumala loomingu kauneim taies

Loe veel

Kaastunne enda vastu: lahtilaskmine perfektsionismist

KOMMENTEERI!