Tööstress koos unetusega on seniarvatust tõsisem probleem


Tööstress koos unetusega on seniarvatust tõsisem probleem
Foto: depositphotos.com

Tööstress suurendab 1,6 korda riski surra enneaegselt südame ja veresoonkonna haigustesse, koos unehäiretega suureneb see risk veelgi ning kui tööstressi ja unehäirete all kannataval inimesel peaks olema ka veel kõrgvererõhutõbi suureneb risk surra enneaegselt südame ja veresoonkonna haigustesse suisa kolm korda, vahendab Novaator.err.ee.

"Uni peaks olema aeg, mil keha taastub, rahuneb ja taastab energiataseme. Kui teil on tööl palju stressi, aitab just uni sellega toime tulla. Paraku kesine uni ja tööstress käivad käsikäes ning kui teil on ka veel kõrge vererõhk on mõju veelgi ohtlikum," selgitas Müncheni Tehnikaülikooli professor ja värske uuringuautor Karl-Heinz Ladwig.

Kolmandikul tööealisest elanikkonnast on kõrge vererõhk. Varasemad uuringud on näidanud et hüpertensioon ehk püsivalt normaalsest kõrgem vererõhk soodustab südame ja veresoonkonna haiguste teket inimestel, kellel on selleks eelsoodumus. Samuti ilmneb varasematest uuringutest, et psühhosotsiaalsed tegurid, näiteks tööstress soodustavad samuti südame ja veresoonkonna haiguste teket.

Seotud lood:

Müncheni Tehnikaülikooli teadlaste uuring aga vaatleb neid kolme tegurit kombinatsioonis ning tulemused on mõtlemapanevad.

Uuringus analüüsiti pikaaegselt 1959 töötaja andmeid vanuses 25-65. Kõiki neid ühendas see, et neil on normaalsest kõrgem vererõhk, kuid kellelgi neil polnud südame ja veresoonkonna haigusi ega diabeeti. Uuringu tulemustest selgus, et võrreldes nendega, kellel polnud tööstressi ega unehäireid, oli tööstressi all kannatavatel kõrgvererõhktõbistel kolm korda suurem oht surra enneaegselt südame ja veresoonkonna haigustesse.

Muidu tervetel, kuid tööstressi all kannatavatel inimestel oli see risk 1,6 korda suurem ning kombinatsioonis unehäiretega oli see näitaja 1,8 korda suurem.

Faktid tööstressi kohta:

  • Tööstress on pingeseisund, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Seda võivad põhjustada töö eripärad, kuid ka näiteks liigne kiirus, suur töökoormus, kehv juhtimine, suhted kolleegidega jpm.
  • Statistika kohaselt on 80 protsenti Eesti inimestest rahul oma tööga. Uuringute järgi ei olda aga rahul töö organiseerimisega.
  • Brittide uuringu kohaselt läheb tööstressi tõttu kaduma umbes 10 protsenti SKTst. See suurusjärk on ilmselt sarnane ka Eestis.
  • Tööstressi all kannatavad inimesed võtavad sagedamini haiguspäevi ning on oma töös vähem tõhusad. See peegeldub lõpuks kõik ettevõtte kasuminumbrites ja tulemustes.
  • Tööstressi vähenemisega väheneb ka vigastuste arv, haigena töölkäimine ning kaadrivoolavus.


Üks tööstressi põhjus võib olla ka töökorralduslik, kus inimesel ei ole võimalust oma töö juhtimise ja korralduse üle kaasa rääkida. Samuti on tööstressoriks liigne töökoormus või mitte võimetekohased tööülesanded. Just neid viimasena mainitud tööstressoreid võtsid arvesse ka Müncheni Tehnikaülikooli teadlased.

"Kui sul töö on väga nõudlik, kuid sul on oma töö üle ka piisavalt vabadust seda kontrollida ja selle üle otsuseid langetada võib sellega kaasneda ka positiivne stress ja positiivne mõju tervisele," selgitas professor Ladwig ja lisas: "Kuid olukord, kus sul pole võimu oma töökorralduse üle paneb sind pigem "lõksu" ja see on tervisele kahjulik."

Mis on ohumärgid?

Kuna unehäired tekivad sageli just kasvanud tööstressi tõttu, tasub olla tähelepanelik näiteks selliste situatsioonide suhtes, kus ärkate varahommikul, et käia WCs, kuid ei suuda pärast seda enam magama jääda ning mõtlete pidevalt tööle, kirjeldas Ladwig.

Kui sellist asja juhtub kord või paar, ei pruugi olukord olla kriitiline. Kuid kui seda juhtub pidevalt ja juba näiteks paari nädala vältel, tasub hakata kriitliselt üle vaatama oma tööstressi taset ning analüüsima seda põhjustavaid tegureid.

Oma uuringu valguses toonitas professor, et unehäired suurendavad stressitaset, mis omakorda suurendab kõrgevererõhutõve riski. Seega on need kolm tegurit omavahel tihedalt seotud ning võimendavad üksteist südame ja veresoonkonna haiguste väljakujunemisel.

Loe veel

Professor Ladwig toob välja soovitused tööandjatele, kuidas oma töötajaskonna hulgas tööstressi vähendada. Neid kuut soovitus tasub järgida koos kollektiiviga:

  1. 5-10-minutilised ühised rahunemis- ja lõdvestumispausid, näiteks vaikuseminutid.
  2. Koolitused tervislikust eluviisist.
  3. Toetav hoiak ja töökeskkond, kus ei suitsetata ning kus saab tegeleda liikumise ning miks mitte ka kollektiivse kaalukaotamisega.
  4. Stressi ja ärevusega toimetuleku praktikad ning töö ja koduse elu tasakaalus hoidmise nõuanded.
  5. Stressiga toimetulekut tuleks eesmärgistada ning mõõta ka selle tulemusi.
  6. Toetada ja parandada inimestevahelisi suhteid ning pakkuda selleks seltskondlikku tuge näiteks mitteformaalsete tegevuste kaudu.


Allikas: Novaator.err.ee

Loe lisaks: 15 praktilist nippi, kuidas tulla toime igapäevase stressiga

Hingamine on tee, uks ja ühendus sinu olemuse, sügavaima südame ja hinge juurde

Ärevus on häirekell, mis annab märku, et oled jõudnud tupiktänavasse

KOMMENTEERI!