Alkeemia lugemisnurk | Kuidas aidata depressioonis noort?

 (2)
Alkeemia lugemisnurk | Kuidas aidata depressioonis noort?
Foto: depositphotos.com

Teismeliste ja noorte depressioon on tõsine probleem, mis võib kõige kurvemal juhul lõppeda ka enesetapuga. Et vanemate ja noorte kontakt on kahjuks vahel kehvavõitu, on vajalik iga raamat, mis on suunatud eelkõige noortele endile. Roslyn Law "Kuidas aidata depressioonis noori?“ on väga praktiline ja hea selge struktuuriga lugemine. Selles on pikemaid tekste, mis aitavad ennast ja oma muresid analüüsida. Jagub konkreetseid nõuandeid, näiteid ja soovitusi YouToube’i videotegi vaatamiseks. Erilist rõõmu valmistab aga autori lähenemisnurk – oma muredega toimetulekus ei peaks noored (tegelikult mitte keegi) olema üksi, tuleb otsida abiväge, soovitab raamatut psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel.

Need ideed, mida siin raamatus kirjeldama hakkan, põhinevad meetodil, mida nimetatakse noorte interpersonaalseks teraapiaks, mille kohta kasutan tekstis lühendit NIT (inglise keeles Interpersonal Therapy for Adolescents; lühend IPT-A). Ameerika psühholoog Laura Mufson töötas selle välja koos oma kolleegidega ja nad on kasutanud seda meetodit, et aidata paljusid depressiooni põdevaid noori.

NIT keskendub teiste inimestega tekkinud suhteprobleemide lahendamisele, mis on depressioonis noorte jaoks eriti oluline. Seda nimetataksegi interpersonaalseks seetõttu, kuna tegeletakse inimestevaheliste suhetega. Uurimused on näidanud, et tänu sellele meetodile paranevad kõik suhted ja väheneb ka depressioon. Käesolevas raamatus õpetangi, kuidas seda teraapiat enese abistamiseks kasutada.

Seotud lood:

Mis on depressioon?

Enamus inimesi on kuulnud sõna depressioon, aga seda kasutatakse nii mitmel erineval moel, et see tekitab segadust. Järgnevalt teen väikese kokkuvõtte depressioonis teismelistele raskusi valmistavatest probleemidest.

Peamised probleemid, mida mõnikord liigitatakse ka sümptomite alla, on eelkõige seotud erinevate tunnetega - kurbus, ärritus, huvipuudus -, kuid depressioon avaldab mõju tervele kehale ja sinu mõtlemise kiirusele ning enesetundele nii üksi kui koos teistega olles.

Võib juhtuda, et oled väsinud ja hajameelne, tunned end ilma põhjuseta kehvasti ja arvad, et teiste inimestega on raske koos olla. Võid tunda ka lootusetust ja tajuda, et kõik on mõttetu.

Depressiooni puhul on oluline meeles pidada, et

  • tegemist on haigusega,
  • sa pole selles süüdi,
  • seda saab ravida.


Kui sul on raske lugedes keskenduda, siis võib-olla on sul lihtsam vaadata lühikest animafilmi sellest, milline on elu koos depressiooniga. Maailma Terviseorganisatsioon on teinud filmi "Mul oli must koer, kel nimeks depressioon" .

Miks on hea kaasata teisi inimesi?

Maailm, milles sa elad, muutub päev-päevalt keerulisemaks. Noore inimesena pead sa kuidagi toime tulema kõigi nende muutustega, mis leiavad aset nii sinu enda sees kui ümbritsevas keskkonnas ja sa annad endast parima. Need lahendused, mida teised inimesed pakuvad, et paremini kõigega toime tulla, ei pruugi olla sinu arvates parimad. Paljude noorte jaoks on täiskasvanuks saamine raske, ajuti isegi liigagi raske, muutes nad haavatavaks ja tehes nad vastuvõtlikuks depressioonile.

Depressioonis olles aga osutub teiste inimestega suhtlemine veelgi keerulisemaks ning probleemide kuhjudes on veelgi raskem midagi ette võtta. NITi-meetod näitab, kuidas sellisel juhul ongi tegemist kahesuunalise probleemiga - depressioon põhjustab probleeme teiste inimestega suhtlemises ja samas võivad halvad suhted omakorda põhjustada depressiooni.

Noorte interpersonaalses teraapias tegeletakse igapäevaste väljakutsetega ja aidatakse lahendada probleeme, mis on teiste inimestega suheldes tekkinud. Peamiseks eesmärgiks ongi aidata sul mõista, kuidas depressioon ja probleemid teiste inimestega on omavahelises seoses ning kuidas siis see sasipundar lahti harutada. NIT keskendub sellistele asjadele, millest on sul praktilist abi.

Lähedaste tugi

Loe veel

On veel mõned olulised asjad, mida sul oleks kasulik teada, et raamatu järgnevatest peatükkidest sulle abi oleks. Neid seisukohti on kinnitanud palju aastaid tehtud uuringute tulemused.

  • Depressiooni haare nõrgeneb, kui sa toetud lähedastele.
  • Teiste inimestega vestlemine aitab sul ennast paremini mõista ja aitab ka neil paremini aru saada, millist toetust millisel hetkel sa täpsemalt vajad.
  • Oskus vajadusel teistele inimestele toetuda on oluline nii praegu kui ka kogu elu jooksul edaspidi.

Depressioon püüab igati väita, et sellised soovitused pole tõsi. Ta räägib, et saad paremini üksinda hakkama. Seepärast tahadki nii palju aega veeta üksinda oma magamistoas - sa usud, et see tõesti aitab ja järgid kuulekalt depressiooni poolt jagatud käske. Tegelikult on depressioon väga halb nõuandja. Depressioon teab, et ta on tugevam just siis, kui sa oled üksi, mitte siis, kui teised sind toetavad ning ta ei taha, et sina seda taipaksid. Kuid nüüd on see saladus paljastatud!

Janine

Janine ei taha kooli minna. Ta ei suuda pead padjalt tõsta, kuna oli jälle öösel kella kolmeni üleval, püüdes - taaskord - oma kodutöödega järje peale saada. Ta ei suutnud keskenduda ja luges ühte küsimust ligi sada korda üle. Ta proovis keskenduda, aga siis tekkis tal kiusatus piiluda Facebooki - lihtsalt korraks -, et näha, mida ta sõbrad teevad. Tund hiljem oli ta ikka veel Facebookis ja see halvendas ta enesetunnet veelgi, kuna ta nägi, kuidas kõigil teistel oli koos lõbus ja tema nende hulka ei kuulunud. Viimasel ajal on ta koolist palju puudunud, kuna ei suuda teistega sammu pidada ja ta ei taha ka halvas mõttes silma paista. Alguses ei tundunud asi nii hull, aga nüüd on ta veelgi rohkem maha jäänud ja teistele järele jõuda näib võimatum kui iialgi varem. Ta mõtleb, et see on nii ebaaus, et vaatamata pingutustele ei suuda ta midagi korralikult ära teha, kuna on nii väsinud ja kõik näib mõttetuna. See tekitab omakorda ärevust ja masendust ja ta surub pea veelgi sügavamale patja.

Kuna ta on koolist palju puudunud, siis pole ta ammu enam oma sõpru näinud ja talle näib, et nemad saavad temast palju paremini hakkama. Ta ei taha end rumalana näidata ja seepärast pole vastanud nende tekstisõnumitele - ja ega neid sõnumeid viimasel ajal enam eriti palju polegi. See ärritab teda veelgi enam, sest näib, nagu oleksid nad ta unustanud ja edasi liikunud. Mõned sõnumid on olnud ka päris kurjad - sõbrad on kirjutanud, et Janine ignoreerib neid. Ta pole osanud neile midagi vastata ja seetõttu ta lihtsalt kustutab need sõnumid ära, mis teeb ta veelgi õnnetumaks ning üksildasemaks.

Kui ta siis kõnealusel päeval lõpuks kolm tundi hiljem kooli jõuab, näeb ta kohe ühte oma sõpradest. Esmalt tajub Janine kohe endas süütunnet, kuna ta pole sõbra sõnumitele vastanud, ja nüüd kardab ta, et sõber on ta peale vihane, kuigi samas pole see sõber lõpetanud talle sõnumite saatmist. Janine hakkab juba vabandama, aga enne kui ta jõuab seda teha, hakkab sõber rääkima, kui suurt muret valmistavad talle eelseisvad eksamid. Näib, nagu ei olekski tal Janine'iga mingeid probleeme - ta hakkab kohe oma muredest rääkima. Janine on päris üllatunud, kui ta kuuleb enda muredega nii sarnast juttu teise suust.

Seejärel otsustab Janine riskida ja rääkida oma sõbrale oma halvast enesetundest. Tema üllatuseks mõistab sõber teda - vähemalt osaliselt, peamiselt tema muret eksamite pärast, sest ta ise muretseb samadel põhjustel. Sõber räägib nüüd, et ta ongi Janine'le sõnumeid
saatnud, et kokku saada ja koos õppida, kuna tal on kergem õppida, kui tal on võimalus teisega arutada. Hetkeks tunneb Janine end pisut vähem üksikuna ja näib, et on siiski võimalus teistele järele jõuda. Talle meeldib mõte, et on keegi, kellelt küsida, selle asemel et üksi edasi pusida. Ta otsustab proovida ja ütleb sõbrale, et tahab temaga koos õppida. Esimest korda pika aja jooksul märkab ta end naeratamas ja tunneb, kuidas osa koormast ta õlult maha veereb.

Mil moel erineb Janine'i enesetunne loo aguses ja lõpus? Esmalt plaanis Janine omapäi ise asjadega hakkama saada. Tol hetkel keegi ei toetanud teda ja probleemid olid rasked. Ta oli masenduses ega saanud öösiti magada. Depressioon oleks lausa õitsele puhkenud, kui ta oleks endiselt püüdnud üksinda sellega toime tulla.

Loo teises pooles räägib ta oma murest ja avastab, et keegi mõistab teda. See aitab tal kergemini ka lahendust leida, mis omakorda tõstab ta tuju ja ta ei tunne end enam nii üksikuna. Depressioon ei jää kestma, kui astud sellele vastu koos lähedaste inimestega.

Seepärast polegi NIT individuaalteraapia, vaid teraapia, kus kõige paremaid tulemusi on võimalik saavutada, jagades oma muresid ning teisi endale appi kaasates. Käesolevast raamatust leiad palju informatsiooni ja mitmeid harjutusi, mis aitavad sul enesetunnet parandada, aga see kõik saab juhtuda alles siis, kui oled raamatu läbi lugenud ja seejärel hakkad neid ideid koos oma abilistega praktikasse rakendama.

Depressioonist tervenemine nõuab meeskonnatööd. See võib näida heidutav, aga oma meeskonna loomine on esimene ja kõige suurem samm tervenemise poole, depressioonist vabanemise poole.

Oma meeskonna loomine

Meeskonnaliikmeteks sobivad inimesed, keda sa saad usaldada, kellega saad koos aega veeta ja kellele on sul võimalik rääkida oma tunnetest. Hetkel on sul seda võib-olla raske ette kujutada, kuna sa ei taha koos teistega aega veeta. Depressioon on selles mõttes väga osav, et oskab sind niimoodi end tundma panna. Sellest pole midagi, paljudel inimestel läheb aega, enne kui nad suudavad otsustada, keda võtta oma meeskonda.

Keegi ei sunni sind oma meeskonnaliikmetele usaldama asju, milleks sa veel valmis pole, aga oluline on meeles pidada, et väike julgustus teistelt raskel hetkel võib tõepoolest palju aidata. Uurimused on näidanud, et teiste inimestega suhtlemine mõjub vaimsele tervisele hästi ka siis, kui sa pole depressioonis.

Sinu NITi-meeskond hakkab sind nende nädalate jooksul, mil sa selle teraapiaga tegeled, toetama ja julgustama. Sellesse võivad kuuluda su vanemad, hooldajad, teised pereliikmed, mõni abivalmis õpetaja või siis su terapeut. Meeskonna suurus oleneb sinust endast.

Võib-olla tunned end mugavamalt, kui jagad toimuvat kõigest ühe või kahe inimesega, aga võid oma probleeme jagada ka suurema toetajaskonnaga. Nii nagu ikka, on ka selle meeskonna puhul hea, kui meeskonnaliikmed panustavad erineval moel - sa ei võida tõenäoliselt matši, kui kõik on ründajad, aga väravavaht puudub!

Sinu meeskond saab sind aidata mitmel erineval moel.

• Pakkudes seltskonda. On hea, kui sul on keegi, kellega koos edasi teha neid tegevusi, mis sulle varem rõõmu pakkusid, sest teatavasti aitab just selline tegutsemine depressioonist võitu saada.

• Pakkudes mõistmist. On hea, kui keegi sind mõistab, sest see aitab sul ka ise endast paremini aru saada. Igas raamatu peatükis on kirjas mõned küsimused, mis aitavad sul seda teha. Kõige kasulikum on need läbi arutada koos oma meeskonnaga.

• Pakkudes praktilist abi. Mõned meeskonnaliikmed ei pruugi olla eriti teadlikud sinu muredest, kuid sellele vaatamata saavad nad pakkuda praktilist abi, mis võib parandada ka sinu enesetunnet. Noored inimesed peavad sageli toetuma praktilistes küsimustes täiskasvanutele, kes pakuvad neile turvalist kodu, sõidutavad neid ringi, annavad taskuraha - alati on hea teada, kellele saab vajadusel loota.

• Aidates sul sündmusi jälgida. On väga hea, kui keegi teine ka teab, mida sa soovid saavutada ja aitab sul seda protsessi regulaarselt mõtestada, näiteks märkab edusamme, mida sa muidu ise tähele ei paneks või soovitab sul vajadusel uuesti keskenduda, kui tähelepanu hajuma hakkab või aitab sul lahtimõtestada paratamatult esinevaid tagasilööke.

Oma meeskonna abiga saad selles raamatus olevat informatsiooni ja ideid ellu rakendada paremini kui üksinda. Samuti on väga hea arutleda nendega loetud teemadel - NIT on mitu korda efektiivsem, kui läbid seda teraapiat teiste inimeste toel.

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Roslyn Law raamatust "Kuidas aidata depressioonis noori?".


KOMMENTEERI!