Ungari endokrinoloog Hans Selye, kes on termini "bioloogiline stress" kasutuselevõtja, on öelnud, et kui ta oleks inglise keelt paremini osanud, oleks ta kasutama hakanud hoopis sõna strain (pinge), sest just seda ta silmas pidas. Sellest tulenev segadus tekitas diskussiooni teemal "hea" ja "halb" stress.
Eeldame hetkel, et stress on "halb". Oletame, et tegemist on sellise stressiga, mida on vaja ravida, vähendada, millest on vaja lahti saada. Läheneme asjale holistiliselt: käsitleme seda kui vaimu-, keha- ja hingeteemat. Õnneks on hingamine keskne nii keha, mõistuse kui südamega seotud asjades. Hingata saab stressi vähendavalt, aga ka kasvavalt ja võimendavalt. Vaatame neid meetodeid lähemalt.
Üldine rusikareegel on, et sügav ja aeglane hingamine on "stressivastane". See tähendab aeglast, diafragmat hõlmavat hingamist, ideaalis kiirusega kuus kuni kaheksa hingetõmmet minutis või isegi aeglasemalt, kui see hingajalt lisapingutust ei nõua.
Teine viis stressi maandamiseks on hingata välja kauem kui sisse. Venita väljahingamine tahtlikult pikemaks ja keskendu lõõgastumisele ja vabastamisele. Protsessile aitab kaasa meele vaigistamine, sisemonoloogi juhtimine ja teadlikult positiivsete sisenduste kasutamine.
Üks paremaid stressi maandamise ja ennetamise õpetajaid, keda ma tean, on Ela Manga. Ta ei ole ei sõjaväelane, tippsportlane ega tippjuht. Ta on tark, arukas ja meeldiva olemisega naine, arst, kes töötab ja elab Lõuna-Aafrika Vabariigis. Tema elu eesmärgiks on teadlikkuse ja meditsiini ühendamine. Dr Manga eriala on "energiate juhtimine". Ta on sel teemal avaldanud raamatu "The Energy Code". Tema meetodi abil saab stressi ja läbipõlemisega töötada nii indiviidi- kui ka meeskonnatasandil. Ta õpetab klientidele, õpilastele ja patsientidele seda, mis vahe on loomulikul ja taastaval energial ning stressi tekitaval ja kurnaval "adrenaliseeritud" energial.
Oma raamatus kirjutab ta nii: "Me seisame silmitsi ülemaailmse personaalse ja kollektiivse energiakriisiga. Kiire elutempo ja väsimus on saanud tavapäraseks nähtuseks. Zombistumine on muutunud igapäevaseks kollektiivseks seisundiks. Statistika näitab, et läbipõlemine on alarmeerivalt sage ja levinud nähe. Me ei saa endale lubada, et energiast hakatakse rääkima alles siis, kui kõigi tervis on täiesti läbi ja inimesed ei saa oma eluga enam hakkama... Kaasaegne elu eeldab, et me areneme ja kasvame pidevalt. Energia juhtimine on üks neist oskustest, mida ellujäämiseks õppida on vaja."
KOMMENTEERI!