Tõenduspõhine mindfulness - MBSR programm Massachusetts Ülikoolist


Tõenduspõhine mindfulness - MBSR programm Massachusetts Ülikoolist
Foto: depositphotos.com

Massachusetts Ülikooli poolt välja töötatud teadvelolekupõhise stressivähendamisprogrammi (MBSR - Mindfulness-Based Stress Reduction) loomisest saadik on programmi edukalt läbinud enam kui 24 000 inimest, kes on seeläbi õppinud kasutama oma seesmisi ressursse ja võimeid stressi, valu ja haigustega tõhusamini toime tulekuks. MBSR programmi vahendusel on inimesel võimalik õppida, kuidas pääseda ligi oma kaasasündinud võimele aktiivselt enda eest hoolitseda ning leida elus suurem tasakaal, kergus ja meelerahu.

Kes sellest kasu saavad?

MBSR on kõrgelt hinnatud meditsiiniringkondades. Seda kasutatakse täienduseks - mitte asenduseks - traditsioonilistele ravimeetoditele nii meditsiinis kui ka psühholoogias ning see on osutunud tõhusaks vahendiks all tabelis loetletud probleemide lahendamisel. Teadlikkuse tõstmise hüvede kohta võib lugeda lisaks artikleid sellelt leheküljelt.

Ärevus- ja paanikahood Probleemid seedimisega
Tööst, perest või rahast tingitud stress Lein
Astma Peavalud
Vähk Südamehaigused
Kroonilised haigused Kõrge vererõhk
Depressioon Valu
Söömishäired Traumajärgne stress (PTSD)
Väsimus Nahaprobleemid
Fibromüalgia Raskused magamisega
Seotud lood:


Teadusuuringute hetkeseis

Möödunud 35 aasta jooksul tehtud töö on näidanud järjepidevaid, usaldusväärseid ja korratavaid tulemusi tõsiste meditsiiniliste ja psühholoogiliste sümptomite vähendamisel mitmete eri diagnooside puhul, mille hulka kuuluvad paljud kroonilist valu tekitavad hädad ja muud meditsiinilised diagnoosid, muuhulgas ka patsientide puhul, kellel on lisaks diagnoositud ärevus- ja/või paanikahäired. Muutuste saavutamiseks on ette nähtud kaheksa nädala pikkune MBSR-kuur ning mõnel puhul kuni neli aastat järelkontrolli.

Ülikool on saavutanud ka järjepidevaid, usaldusväärseid ja korratavaid tulemusi tõstmaks märkimisväärselt teatud näitajaid, mille tase on täiskasvanutel tavaliselt stabiilne. Kõrgenenud näitajad viitavad paremale psühholoogilisele vastupidavusele (Kobasa) ja suuremale sidusustundele (Antonovski) ning need on saavutatud kaheksanädalase kuuri jooksul, millele järgneb kuni kolm aastat järelkontrolli. Suurem sidusustunne tähendab kõrgemat enesetunnetust ja enesehinnangut suhetes teistega, nagu ka võimet suure stressi all edukalt toime tulla. Need muutused võimendavad patsientides enesetõhususe kogemust ning suhtumist oma tervise ja heaolu eest hoolitsemisse meditatsiooni, jooga ja eelkõige teadlikkuse süstemaatilise tõstmise teel [Kabat-Zinn, Skillings, ja Salmon, käsikiri esitatud].

MBSR-i põhimõtted

MBSR hõlmab teadmisteooriaid ja praktikaid kahest väga erinevast liinist, mida alles hiljuti peeti ka lahknevaks. Mõlemad liinid on pühendunud empiirilistele uurimustele, olgugi et kasutavad selleks vägagi erinevaid metoodikaid: ühelt küljelt teadus, meditsiin ja psühholoogia ning teisalt budistlikud meditatiivsed traditsioonid ja õpetused, mida teatakse ühiselt dharma nime all.

MBSR on osutunud tõhusaks ravivahendiks paljudes kliinikutes muuhulgas seetõttu, et dharma on olemuselt universaalne. Teadvelolekut kirjeldatakse sageli kui "budistliku meditatsiooni südant" ning kuna peamiselt tähendab see tähelepanu, teadlikkuse, kaastunde ja tarkuse süstemaatilist arendamist ja lihvimist, võib seda laialdaselt rakendada kõikjal. Käesolevas kontekstis kirjeldamaks dharma universaalset olemust kasutame seda mõistet väikse algustähega.

Teadvelolekupõhine stressivähendamisprogramm (MBSR) on selgelt määratletud ja süstemaatiline patsiendikeskne hariduslik programm, mille keskmes on suhteliselt intensiivne teadveloleku meditatsiooni õpetus. Programmi eesmärk on inimestele õpetada, kuidas enda eest paremini hoolitseda, kuidas elada tervislikumalt ja kuidas oludega paremini kohaneda. Programmi prototüüp töötati välja Massachusettsi ülikooli meditsiinikeskuse stressivähendamiskliinikus. Seda mudelit on edukalt kohandatud ja kasutatud ka paljudes teistes meditsiinikeskustes ning muudes keskkondades, nagu näiteks koolides, vanglates, spordiprogrammides, erialastes väljaõppeprogrammides ja firmades. Ülikool rõhutab, et teadvelolekupõhiseid stressiprogramme on võimalik koostada ja inimestele edastada mitmel eri moel. Optimaalne lahendus ja selle rakendamine sõltub suuresti kohalikest teguritest ning õpetust läbi viivate inimeste kogemustest ja teadmistest. Selle asemel et üks-ühele kopeerida mõnda konkreetset üliviimistletud lähenemist, tuleks teadveloleku programmis tehtavate valikute puhul ennekõike lähtuda käesolevast hetkest, et otsustada, kas valik on kohane või mitte. Sellegipoolest on MBSR programmis kasutusel teatud põhiprintsiibid ja aspektid, mida tuleks igas õpetamiskontekstis arvestada.

Mõned näited:

a) kogemus tuleks muuta pigem huvitavaks väljakutseks kui tüütuks tööks, nii et elu vaatlemine teadvelolekuga oleks nagu seiklus, mitte lihtsalt järjekordne asi, mida inimesel „tuleb" teha selleks, et terveks saada.

b) rõhutada tuleb inimese enda pingutuse ja motivatsiooni tähtsust meditatsiooniga

tegelemisel ning meditatsiooni regulaarset harrastamist selle mitmel eri kujul, sõltumata sellest, kas inimesel on parajasti mediteerimiseks "tuju" või mitte.

c) teadveloleku praktiseerimise alustamine nõuab suuri muutusi inimese elustiilis, sest praktikaga käib kaasas ka märgatav ajakulu (meie kliinikus on see vähemalt 45 minutit päevas ja kuus päeva nädalas).

d) tähtis on teadvustada, et iga hetk on oluline, ning see ka praktika käigus teadlikult esile tõsta, seeläbi jälgides aega mitte lähtudes kellaseierist, vaid praegusest hetkest.

e) suunitlus peaks olema hariv, mitte terapeutiline, sest osalejate "klassid" on suhteliselt inimrohked ning kursuse kestvus piiratud, mistõttu on vajalik luua sobiv keskkond õppimiseks ja saavutada "kriitiline mass" püsiva motivatsiooni, toe ning ühtekuuluvuse tunde tagamiseks. Tervenemise olulisteks teguriteks on emotsionaalne tugi ja hoolivus, nagu ka tunne, et inimene ei ole teistest eraldatud ega üksi oma pingutustes eluga toime tulla, kohaneda ja areneda. Lisaks loob see optimaalse õpikeskkonna inimese edasiseks arenguks koostöös inimese enda pingutuste ja initsiatiiviga probleemide lahendamisel.

f) keskkond on meditsiiniliselt heterogeenne, mis tähendab, et kursustel osalevad koos mitmesuguste eri tervisehädade ja probleemidega inimesed, ilma et neid eraldataks diagnoosi või haiguste alusel. Sellise lähenemise eeliseks on keskendumine inimeste ühistele külgedele, selle asemel et vaadelda, mis on nende konkreetse haiguse puhul erilist (teisisõnu vaadeldakse, mis on neis "õiget", mitte "valet"). Haiguse enda vaatlemine on teiste tervishoiumeeskondade pärusmaa. Konkreetsetele patsientidele võib vajadusel määrata vastavad tugigrupid.

MBSR programmi universaalsed omadused tulenevadki osaliselt neist suunistest, mis erinevad märkimisväärselt traditsioonilisest meditsiinilisest ja psühhiaatrilisest lähenemisest, sest viimased lähtuvad võimalikult spetsiifiliselt inimese konkreetsest diagnoosist. Meditsiinilisest kontekstis on stress, valu ja haigused mõistagi tavalised nähtused, aga lisaks sellele ja ennekõike on patsientidel palju ühist: nad on elus, neil on keha, nad hingavad, mõtlevad, tunnevad, tajuvad ja nende meeleseisund muutub pidevalt, olgu siis valitsevaks tundeks ärevus, mure, pettumus, ärritus ja viha, depressioon, kurbus, abitus, meeleheide, rõõm või rahulolu. Lisaks on kõigis inimestes võime tõsta oma hetkelist teadlikkust teatud süstemaatilistel viisidel tähelepanu suunamisega. Meie arvates on neil ka ühine võime rakendada oma seesmisi ressursse teadveloleku praktika kontekstis õppimiseks, arenemiseks ja tervendamiseks (erinevalt ravimisest).

Lisaks neile teguritele, mis soovitavad suhtuma haigla- ja meditsiinivälisesse MBSR programmi paindlikkusega ning seda vajadusel kohandama, on olemas ka sisu ja vormi kohta käivad miinimumnõuded meditsiinisuunitlusega haiglapõhistele programmidele, mis tuleb täita selleks, et programmi võiks MBSR-iks nimetada. Neid nõudeid on kirjeldatud SIIN.

Kuigi paljudes tervishoiuasutuste korraldatud programmides pole läbi viidud programmieelseid ja -järgseid individuaalseid intervjuusid, on need intervjuud üldjuhul siiski MBSR programmide lahutamatu ja tähtis osa. Kui intervjuud välja jätta, tuleks need asendada sobiva ja läbimõeldud lahendusega, et tagada tõhus MBSR kogemus igale osalejale ja klassile tervikuna.

* MBSR (Mindfulness-Based Stress Reduction) - on hästi määratletud ja süstemaatiline pat- siendikeskne haridusalane lähenemine, mis kasutab suhteliselt intensiivset mindfulness meditat- siooni harjutuste õpetamist kui ühte tuumprogrammi, õpetamaks kuidas enda eest paremini hoolitseda ja elada tervislikumalt ja kohanemisvõimelisemalt (Jon Kabat-Zinn).

Tõlkinud: Joonas Orav

Allikas: Umassmed.edu

MBSR (mindfulness based stress reduction) originaalprogrammi põhikoolitus on sel aastal toimumas ESIMEST KORDA KA EESTIS! Kui sind huvitab emotsioonide juhtimine, stressiga toimetulek, vaimne tasakaal ning soovid seda rakendada nii oma igapäevaelus kui töös, siis uuri lisa SIIT

KOMMENTEERI!