Senimaani kui seda muutust ei ole toimunud, on väga kerge süüdistada kõiki teisi peale iseenda. Mõni ei jõuagi kõrgema vaimse ärksuseni ja sarjab ning süüdistab kõiki ümbritsevaid ja ümbritsevat oma maapealse elu lõpuni.
Seda kui haiged inimesed on, kui kehva on tööl ja kui vastik on ülemus, millist jama toodab riik ja millisd on seadused ning kõike halba lõpmatuseni oleme kuulnud me kõik! Mida see annab? See teeb inimesega vaid seda, et ta grammigi ei arene, vaid muutub aina negatiivsemaks, kitsarinnalisemaks, vastikumaks nii enesele kui teistele. See kõik lõppeb veel sellega, et ühel päeval ei ole tal sõpru ja lapsedki ei taha külastada.
Inimene, kes on oma enese elu loomise mõtet aga mõistnud on õnnelik kogu ülejäänud elu! Selline inimene teeb teadlikult head teistele ja iseendale, just eelkõige ISE ja ENDALE. Sina oled ise ainus inimene siin maailmas, kellega Sul tuleb elu lõpuni koos elada. Kas sa mõtled sellele?
On väga palju eneseabiraamatuid ja artikleid selle kohta, kuidas oma mõtlemist muutes muudab inimene oma elu, kuid need read miskipärast on kõnetanud vaid väheseid, pigem naerdakse kõige selle üle. Miks see nii on? Tihtipeale võtavad inimesed elujärje paranemist justkui midagi enneolematut, mõtlemata sellele, et kõik saab alguse tegelikkuses vaid kahe kõrva vahel toimuvast.
KOMMENTEERI!