Kui võtame omaks paar eeldust - näiteks selle, et Maad ei taba mõni suur asteroid -, võib osasid tuleviku aspekte tegelikult üpris suure kindlusega ennustada. Üks neist ennustustest on see, et meil on tulevikus saadaval tõhusam tehnoloogia kui praegu. Lisaks on selgeks saadud, et teatud valdkondades on üpris lihtne ennustada ka seda, kui palju paremaks tehnoloogia muutub. Kõige tuntumaks kohaseks näiteks on tõenäoliselt Moore'i seadus, mille kohaselt kahekordistub mikrokiibil olevate transistorite arv iga kahe aasta järel. Üldisemalt võib öelda, et nende arvutite võimsus, mille saame osta mingi kindla raha eest, kahekordistub väga lühikese vahemiku järel.1) See pidas paika juba ammu enne seda, kui transistorid leiutati (Moore'i seadus), ning peab tõenäoliselt paika ka siis, kui enam pole võimalik suurendada mikrokiibil olevate transistorite hulka. Selleks ajaks hakkab transistorite ülesannet täitma mingi muu tehnoloogia, mille potentsiaal ületab kaugelt transistorite oma.
Aeg, mis kulub arvutite jõudluse kahekordistamiseks, on vaid pool sellest, mis kulub mikrokiibil transistorite hulga kahekordistamiseks, sest kuna vahemaa transistorite vahel on väiksem, kulub signaalidel nende vahel liikumiseks ka vähem aega. Seega ei kahekordistu arvutite jõudlus mitte iga kahe aasta, vaid iga aasta järel!
Väga tähtis on tõsiasi, et arvutite jõudlus ei suurene sirgjooneliselt, vaid kahekordistub regulaarsete vahemike järel. Inimesed, kes on tuttavad male leiutaja elulooga, teavad hästi, kui vähe on vaja kahekordistada selleks, et jõuda väga suurte numbriteni. Kui võtame lähtekohaks numbri 1, siis viib kümme kahekordistust meid numbrini tuhat, 20 kahekordistust viib meid miljonini ning 30 kahekordistust viib meid kõrgemale miljardist. Kui sama raha eest ostetava arvuti jõudlus kahekordistub iga aastaga, on 30 aasta pärast see jõudlus tänasega võrreldes seega miljard korda parem. Selleks ajaks piirab sisuliselt vaid meie kujutlusvõime kõike seda, mida suudame kogu selle arvutivõimsusega korda saata.
Kui uurime lähemalt, kuidas arvutite jõudlus dollari kohta on arenenud alates 1910. aastast, võime näha, et iga kahekordistuse vahele jääv aeg on tänapäeval tegelikult lühem kui sada aastat tagasi. Kui see tendents jätkub ja me teeme üldistusi selle tendentsi kohta kuni käesoleva sajandi lõpuni, võime täheldada arengut, mis võiks välja näha selline: 2)

Pange tähele, et y-telg on logaritmiline - kõik y-teljel märgitud väärtused on tegelikult 100 000 korda suuremad kui eelmised. Püstine sirgjoon logaritmilises graafikus vastab eksponentsiaalsele ehk plahvatuslikule kasvule. Arvutivõimsuse hulk, mida saame osta kindlaksmääratud rahahulga eest, suureneb sellega võrreldes veelgi kiiremini!
KOMMENTEERI!