Kuhu kaob laste koolirõõm?


Kuhu kaob laste koolirõõm?
Foto: depositphotos.com

Teisest kuuenda klassini kahaneb laste koolirõõm suurel määral, selgub rahvusvahelise uuringu Children's Worlds tulemustest. Koolirõõm kahanes enamikes uuritud riikides, kuid Eesti laste hulgas oli selle langus üks suuremaid. Kui teadlased kuuenda klassi laste käest selle põhjusi küsima läksid, said nad kohati väga ootamatuid vastuseid, vahendab Novaator.err.ee.

"Kui Eesti lapsed on olnud PISA-testi tulemuste järgi otsustades ühed tublimad maailmas, siis võiks ju arvata, et nad on ka kooli suhtes väga positiivsed," rääkis uuringu Eesti osa eestvedaja, Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika dotsent Dagmar Kutsar. "Rahvusvahelises laste heaolu uuringus Children's Worlds selgus aga vastupidine tendents: kui meie teise klassi õpilased on teiste riikide laste hinnangutega võrreldes keskmisest veidi positiivsemadki, siis kuuenda klassi õpilased on ühed kriitilisemad."

Kutsari sõnul on analoogne tendents ilmnenud ka Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise rahvusvahelises uuringus. "Ametlikust statistikast on teada, et laste vaimse tervise näitajad halvenevad - palju on depressiivsust ja suitsiidsust. See toetab omamoodi laste kriitilisust kooli suhtes, sest lapsed veedavad koolis suurema osa päevast."

Seotud lood:

See, mis koolirõõmu kahanemist põhjustab, oskavad aga lapsed ise kõige paremini öelda. Sestap otsustasidki Tartu Ülikooli teadlased Dagmar Kutsar, Kadri Soo ja Ilmatsalu lasteaia sotsiaalpedagoog Liis-Marii Mandel rääkida lastega nende kogemustest ja tähelepanekutest rühmaintervjuudes.

Uurijate sõnul selgus intervjuudest, et lapsed on täis inspiratsiooni ja väärtustavad õppimist. "Nad oskavad tähele panna palju positiivset, mida kool pakub: head hinded ja õpiedu, rahulik, mugav ja turvaline õpikeskkond, head suhted õpetajate ja õpilaste vahel, usaldusisikute olemasolu, kellele oma muredest rääkida, ja muudki," kirjeldas Kutsar.

Järgnevalt toovad uurijad välja aga kaks laste poolt käsitatud kooliga seotud probleemi, mis koolirõõmu kaotsiminekut laste arvates kõige enam ohustavad. Nendeks on kiusamine ja õpetajate ebaõiglane käitumine.

Kiusamine

Lapsed rääkisid õpilaste vahelisest kiusamisest kui olulisest koolirõõmu vähendavast nähtusest koolis. Kiusamine tekitab halba tunnet mitte ainult kiusatavas, vaid ka neis, kes kiusamist pealt näevad.

Ehkki kiusamiseks on mitmeid vorme, tõid lapsed välja, et kõige suurema mõjuga on just vaimsed kiusamisviisid, mis võivad jääda kõrvalseisjatele varjatuks. Samuti on kiusamise puhul keeruline see, et mõjutused, miks just see laps kiusab teist ja teine on kiusatav, võivad tuleneda koolivälistest teguritest ning koolikeskkond on soodus pinnas selle avaldumiseks.

Kutsari sõnul võib kiusamine panna lapsi kooli vältima. "Lapsed teesklevad peavalu või muid tervisehädasid, et kooli mitte minna, kuid tegelikult väldivad nad kiusamist," sõnas ta.

Seejuures pole hirmu allikaks mitte ainult kiusamine ise, vaid ka selle avalikustamine. Nimelt levib laste hulgas arvamus, et õpetajatele kiusamisest rääkimine on nõrkuse väljendus. Seega eelistavad lapsed abi otsida sõpradelt. Kahjuks kipub aga kiusamisohvritel sõpru nappima, mis teeb kiusamisega toimetuleku veelgi keerulisemaks. Eriti keeruline on olukord siis, kui õpetajad ei märka, ei soovi märgata või nende poole ei julgeta erinevatel põhjustel pöörduda.

Õpetajate käitumine

"Õpetaja on koolis keskne kuju - atmosfääri looja ja suunaja," võttis Kutsar kokku õpetaja rolli. "See tähendab, et lapsed ei looda tema peale vaid teadmiste jagamises, vaid ka sotsiaalsetes ja isiklikumat laadi küsimustes. Laste jaoks hakkab kooli keskkond rebenema sealt, kus tajutakse ebaõiglast kohtlemist - näiteks ei arvestata sellega, et lisaks koolitöödele on õpilastel ka hobid või pannakse tüdrukutele sarnaste vigadega töö eest paremaid hindeid," selgitas dotsent.

Loe veel

Seejuures on lapsed väga terased märkama ja ka katsetama õpetajate õiglusmeelt. Näiteks rääkisid õpilased, kuidas olid õpetaja proovile panemiseks palunud ühel tüdrukul tunnis nn halba sõna kasutada. Pisut hiljem kasutas sama "halba sõna" üks noormees. Õpetaja tüdruku halba käitumist tähele ei pannud, kuid poiss sai riielda. "Kuuendikud tunnevad ebaõiglase kohtlemise kergesti ära ja on selle suhtes väga tundlikud," ütles Kutsar.

Ebaõiglast kohtlemist tuntakse ära nii poiste-tüdrukute kui näiteks "head-halvad" lapsed skaalal. Lastele tundus, et poiste puhul peetakse halba käitumist tavalisemaks kui tüdrukute puhul, samas kui tüdrukutega seostatakse rohkem kohusetundlikkust. Ühe arutelurühma tüdrukud selgitasid, et poisid annavad õpetajatele põhjuse vihastada. Seega suudavad kuuendikud ka üksteise käitumist kriitiliselt hinnata.

Kutsar ütles kokkuvõtteks, et õpilastel on õpetajate suhtes kõrged ootused, samas napib õpetajatel vahendeid ja võimalusi peale õpetamisele ka laste sotsiaalsete vajadustega tegeleda.

Lisaks õpilaste omavahelisele kiusamisele ja õpetajate ebaõiglasele käitumisele selgus uuringust veel mitmeid kooli suhtes kriitiliseks muutvaid tegureid. Nendeks olid näiteks:

  • kooli füüsilise keskkonna halb seisukord;
  • vähe kaasahaaravad õpetamismeetodid;
  • laste koolivälise koormusega mittearvestamine õpetajate poolt;
  • suur koduülesannete hulk.


Kuidas saaks paremini?

Aruteludes kuuendikega ei otsinud uurijad vaid koolirõõmu kahanemise põhjuseid, vaid ka seda, milline on laste kujutlustes heaolu loov kool.

"Kui palusime lastel kirjeldada ideaalset heaolu pakkuvat kooli, tõid nad välja teadmiste saamise ja subjektiivse heaolu võrdse tähtsustamise, õiglase kohtlemise, hooliva suhtumise ja laste väärtustamise õpetajate poolt," võttis Kutsar laste öeldu lühidalt kokku.

Dotsendi sõnul on meil sellise ideaalse koolini veel aga pikk tee minna ja ka teadlased ei tea veel täpselt, kuidas sinna jõuda. Laste heaolu ja kooliga seotud teemadel arutatakse augusti lõpus ka Tartus toimuval Rahvusvahelisel Laste Heaolu Ühingu seitsmendal konverentsil.

Laste arvamustest kooli kohta saab aga täpsemalt lugeda artiklist "Schools for well-being? Critical discussions with schoolchildren", mis ilmus käesoleval aastal teadusajakirjas International Journal of Emotional Education.

Allikas: Novaator.err.ee

Loe lisaks: Lapsevanema kiri: ükski laps ei peaks koolis kannatama

Noorte depressioon: oma tunnete mõistmine ja nendega toimetulek

KOMMENTEERI!