Ehk oled sa märganud, kuidas saades selle, mida tahad, tabab sind ikka täiesti seletamatu ebakindlus. Naine unistab heast mehest - mehest, kes oleks mõistev, hooliv, hell ja samas tugev kalju. Ei teeks probleemi tühjast-tähjast ja armastaks. Kui ta selle leiab, siis ühel päeval märkab ikka, et kuidagi igav on, tahaks intriigi, põnevust ja midagi uut. Nii vahetame kergekäeliselt välja oma kallima ja liigume edasi. Kuhu me siis edasi liigume? Kas me ühel hetkel leiame selle hingerahu? Ühel hetkel jääb auto vanaks, korter tüütab ära ning töökoht tekitab rutiini. Elus edasiliikumine on mõistlik ja muutused rikastavad meie elu, aga kas ka need, mis on ajendatud ainult rahulolematusest?
Pinge, mis meie elus vahel võimust võtab, tuleneb vaid meie endi seest. Sellel ei ole vähimatki pistmist sellega, mis toimub sinust väljaspool - kõik põhjused on sinu sees. Muidugi võib põhjuseks olla ka teiste inimeste vale käitumine või pahameele tekitamine. Arusaadavalt võibki sul olla väike palk või halb suhe. Kuid tegelikuses oled sina ise selle oma ellu valinud või vähemalt kaardid niimoodi lauale asetanud, et kõik su elus on täpselt nii, nagu ta on. Kui nüüd aus olla, siis tundubki jabur leida põhjuseid endi seest, sest vahel neid põhjuseid justkui polegi seal. Miks? Sest me ei ole saanud veel valgustunuks enda sisemaailmast.
Miks me elame pimeduses? Sellele on ühest vastust raske leida. Kindlasti on suur roll tänapäeva ühiskonnal, mis justkui sunniks meid elama väljapoole ning keskenduma just sellele elule, mis toimub meist väljaspool. See väline tundub justkui lihtsam. Kellele siis meeldiksid raskused? Kellele meeldiks võtta ette see suur avastusretk iseendaga ning saada teadlikuks enda tegelikust sisemusest? Niisiis me valime lihtsama tee - pühendame oma elu välisele heaolule ja rikkusele, nii loome endale justkui imeilusat elu, mis tegelikult on enesepettus. Töötame nagu loomad, lükkame puhkuse järjest kaugemale ja ostame uusi asju, sest see looks meile justkui parema elu ja rõõmsama meele. Kellele see enesepettus?
Sul on olemas kõik, et oma ellu valgus tuua. Sul on kõik, et naeratada nüüd ja praegu. Sõlmida rahu oma eluga ja kõige sellega, mis seal on. Asi ei olegi selles, kui raske on keerata pirn lambi sisse või leida sobiv stepsel. Asi ei ole selles, kas on olemas tikud, et süüdata küünal. Küsimus on selles, kas sa oled selleks valmis? Kas sa oled valmis selleks, mis valgus nähtavale toob? Kas sa oled valmis loobuma kõigest välisest? Oled sa valmis lõpetama selle ületöötamise ja vaatama ausalt näkku oma elule. Kas sa oled valmis peatuma vaikuses ja kuulama, mis elul sulle päriselt öelda on? Mis on tal sulle öelda siis, kui sa ei torma? Mis on tal sulle siis öelda, kui sa ei saa peita oma probleeme töö taha?
KOMMENTEERI!