Oma teekonnal on mulle suureks inspiratsiooniks olnud teised isehakanud. Mulle meeldib ütlemine, et kõik, mida sa tõeliselt vajad on juba sinu sees olemas. "Don't wait the others to light your fire. You have your own matches!"
Väline keskkond ja ümbritsev infoväli saab olla rikastavaks mitmekesiseks täienduseks sellele, mis on juba meie sees, aga ka selle puudumine ei saa peatada meie hingeteed.
Kord juhtusin kuulama doksaadet ameerika menukast maalikunstnikust Grandma Mosesest (Anna Mary Robertson Moses), kes alustas maalimisega alles 78 aastaselt. Grandma Moses pandi varases teismeeas mehele ja terve oma elu töötas ta farmis, aga kui naine leseks jäi, siis seadis ta esimese asjana sammud kunstitarvete poodi, küsis müüjalt, et oi, tahaks nii väga joonistada või maalida, aga pole kunagi seda õppinud. Armastus kunsti vastu peitis ennast Grandma Mosese sügavates hingesoppides ajast, mil ta väikese tüdrukuna koos õdede-vendadega ühe suure isa poolt ostetud paberi peale kambakesi joonistas. Sealt peale tundis ta, et see on tema unistus ja kirg. See on see, mis teda sisemiselt sütitab ja kogu hingest äratab. Kunstitarvete poe müüja julgustas vanadaami, et võtku pintslid, värvid ja lõuend ning hakaku pihta ja vaadaku mis saab, mille peale Grandma Moses õhkas, kuidas lõpuks ometi on tal maalimiseks võimalust ja aega. Terve oma senise pikalt elatud elu on ta pidanud oma lapsepõlve unistust ja hinge sädet maha suruma. Üsna pea sai naine kuulsaks, tema maalid võitsid kunstihuviliste südamed ja näituseid saatis ootamatu edu. Grandma Moses maalis veel saja aastaselt 25 pilti ja 2006 aastal müüdi üks tema maalidest 1,2 miljoni dollari eest. Grandma Moses oli kahtlemata isehakanu (loe iseendaks hakanu).
Sarnaselt polnud Queeni solist Freddie Mercury õppinud laulja, vaid kirjutas enda lõbuks laulusõnu ja läks sealt kaudu voolamisse. Või maailmakuulus moelooja Vera Wang, kelle tähelend sai alguse 40 aastaselt, sest varasemalt oli ta iluusiutaja ja ajakirjanik, kuid kelle sees pulbitses hoopis moekirg.
KOMMENTEERI!