Enesearmastuse tahud


Enesearmastuse tahud
Foto: depositphotos.com

Kujutage ette, et meie sisemusest sirgub välja imekspandavalt pilkupüüdev taim. See taim peegeldab sisemist kooskõla iseendaga. Igaühe loodu on erinev ning koos moodustame imelise aasa, mida üks päev paitab päike ja teine päev kastab vihm. Mõni lill on rohkem sirgunud, mõni vähem. Igapäevaselt on just meil võimalus pakkuda lillele neid tingimusi, mida tunneme end vajavat. See on meie endi valik, kuidas algaval päeval oma taime eest hoolitseme. On ka neid päevi, kus jätame oma sees peituva ime eest hoolitsemata. Kuid meis on teadmine, et kui unustame taime pikaks ajaks, siis juhtub midagi halba, kirjutab Karolin Vetevoog oma blogis.

See kõik tundub enesest mõistetav. Lihtne. Arusaadav. Me näeme ju ümbritseva maailma mõju? "Püüd olla kellegi moodi, eeskujud sotsiaalmeedias, ühiskonna loodud ideaalkujud, teiste ootused meile, hirmud teiste arvamuse ees, läbikukkumishirm jne."

Huvitaval kombel, kuigi me näeme toimuvat, lubame endal ikka selle teemaga sõlmed luua.

Eesmärgid on head. Püüdlused on head. Eeskujud on head. Teiste peegeldus on hea. Kuid kui me selle kõige juures unustame oma tõelise olemusliku teekonna, siis pöördub kõik eelnev negatiivseks. Seletan.

Me seame endale eesmärgi. Selle idee loomiseks otsime inspiratsiooni internetist, küsime teistelt nõu, loome enesele visiooni. Kõik toimib ühtses protsessis. Samm sammu haaval hakkame eesmärgi poole liikuma. Kaalukauss on justkui tasakaalus. Aga mingi hetk hakkavad ei tea kust tekkima mõtted, mis nagu ei kuulukski meile.

Seotud lood:

Ebakindlus keha, tegevuste, teiste arvamuse ja piisavaks olemise suhtes hakkab meisse juurduma siis, kui teiste arvamus muutub meie omaks. Teiste teekond muutub meie teekonnaks. Hakkame kahtlema omaenese veendumustes, sest soovime olla teistele meelepärased. Me võime hakata tegelema hoopis asjadega, mis on ühiskonnas hinnatud ning jätta kõrvale omaenese südamesoovid. Teeme asju, mis on teiste poolt aktsepteteeritud. Elame hirmus. Püüame iga hinna eest vastata teiste ootustele, sest mida annab see, kui me vastame ainult enda omadele?

Nende mõtete ja tunneteni viib meid tavaliselt ego. Meie "parim sõber". Võtab igast võimalusest kinni, et meil vaip jalge alt ära tõmmata ja tekitab meis tundeid et me pole täiuslikud just käesolevas hetkes. Tavaliselt me lihtsalt oleme nende mõttemustridega niivõrd harjunud, et me ei pane enam tähelegi, kui järgmised kolm negatiivset mõtet enda kohta on juba jälle peast läbi käinud.

Nagu ma enne välja tõin, siis ebakindlus süüvib meisse siis, kui teiste mõju võtab meie üle võimust. Enamustel on raskusi oma keha armastamisega. "Mu keha pole piisav. See riideese ei sobi mulle üldse. Ma söön liiga palju. Ma peaks rohkem trenni tegema. Ma ei tohiks seda süüa. Vaata, temal on palju ilusam figuur. Sooviks ka saavutada tema keha." Ainult mõned mõtted enda keha armastamatusest. Ja see kõik tuleb sellest, et me vaatame, kuidas teised riietuvad, kui palju teised trenni teevad. Me soovime saada endale antud hetkel keha, mis isegi ei kuulu meile.

Teekond sügavama enesearmastuseni on väga pikk ja aeganõudev töö. Minul võttis selleni jõudmiseks aastaid. Aastaid dieetide katsetamisi, enda söömisharjumuste piiramist, erinevate trennide proovimist, sotsiaalmeedias inimeste jälgimist jne. See kõik jäi kestma seni, kuni ma viimaks jõudsin nende mõtete tuumani. Jõudsin selleni, kust need mõtted üldse tulevad, miks ma neid mõtlen. Hakkasin süüvima sellesse, kuidas neid muuta, kinnitasin endale iga päev oma täiuslikkust. Mäletan, kui ma üks päev vaatasin siis peeglisse ja ma tundsin sügavamat enesearmastust. Tundsin, et kõik minus on piisav. Ma olen piisav. Olen täiuslik.

Peale selle teadvustamist ei suuda ma oma keha "vihata". Ükskõik, mis "seisus" see siis ka antud hetkel pole - tean, et see on antud hetkel just kõige täiuslikum olemise viis.

Kõik algab mõtete teadvustamisest ja egost teadlikuks saamisest.

Kui tooks kujutelma taaskord enda sisemuses peituva taime. Me teame täpselt, milline see välja näeb. Aga siis vaatame kõrvale ja näeme oma sõber-taime ja tema lehed on ikka poole suuremad kui meie omad. Seni kuni püüame olla sõber-taime moodi, pettume alatasa selles, miks me ei saavuta sama. Kui aga vaataksime sõber-taime asemel hoopis enese oma ja märkaksime, kui palju erilisi omadusi sellel on, siis lõpuks meil ei jäägi aega enam teistele pilku pöörata!

Autor: Karolin Vetevoog

Allikas: vetevogue.ee

Loe lisaks: Seitse hingetasandi sõnumit, mis end sulle meelde tuletavad

Sinu õnn on minu õnn - soovin südamest, et sul läheks väga hästi!

Õnn kui teadus: õnneõpetused läbi aegade

Õnnelik aju: 4 tehnikat, kuidas suurendada oma elus õnnetunnet

20 asja, mida peaksid tegema kolmekümneselt, et end viiekümneselt hästi tunneksid


KOMMENTEERI!