Inimese hinge algolemus - põhimaterjal, millest hingeosakesed saavad oma helenduse ja energiat tootva jõu, on puhas, sõltumatu, mõjutusteta. Absoluutselt iga inimese hinge tuumik on täiuslik ja terviklik igal tasandil. Sul ei ole ühtegi viga ega puudust. Kõik puudused ja ebatäiuslikkus, mida sa arvad endas olevat, tuleb alati sinu sisse väljastpoolt, mitte sinu seest. Kõikvõimalikud versioonid sinu väärtusetusest ja puudulikkusest salvestuvad sinu alateadvuse kõvakettale läbi uskumuste ja kollektiivsete mõttekonstruktsioonide. Ja seda juba looteeas, mil salvestatakse endasse oma vanemate mõttemustreid, hirmuenergiat ja ühiskonna poolt paika pandud norme ja piiranguid, mis kõik tuginevad kindlatele normidele, mille poole sul tuleb selles elus pidevalt püüelda, et olla keegi.
Aga sa juba oled keegi. Sa ei pea teiste jaoks olema eraldi veel keegi.
Üks osaleja meditatsioonis mainis, et tema jaoks on ebamugav kasutada sõna rahuldust pakkuv, sest koolisüsteemis tähendas rahuldav hinnet 3, mis on pigem halb kui hea. Teate, mulle järjest enam tundub, et rahuldav tulemus on maailma kõige parem tulemus, sest rahuldav tähendab, et sina oled andnud endast parima ja see on sinu parim. Normid, mida keegi teine on seadnud ei kuulu sinu poolt täitmisele, sest sul on sinu parim ja teistel on teiste parim. Ongi kõik. Sa oled alati parim kui annad endast parima! Rahuldust pakkuv tähendab täiust, mil vaim on rahul, hing toidetud, keha tänab ja füüsiline reaalsus toetab.
Mul läks süda pahaks, kui ma vaatasin ühte videot, milles oli välja toodud inimese elu vanusegruppide järgi: ca 1-6 eluaasta käid lasteaias ja õpid ühiskonna poolt paika pandud normide ning piirangute järgi elama - iseseisvalt mõelda ei tohi, loominguline olla ei tohi, intuitsiooni kasutada ei tohi; 6-18 eluaastani käid koolis, elad õpetajate ja vanemate hirmu all, oled stressis õpitulemuste pärast ning kõikidel on sulle ülikõrged ootused; 18-65 eluaastad rabad tööd teha (99% täidab kellegi teise unistust, mitte enda oma), suurem osa inimestest endale midagi lubada ei saa, vaid püüab kuidagi ellu jääda. Ja lõpuks kui saabub pensioniiga, mil oleks aega iseendaga tegeleda, oled sa juba liiga räsitud, haige, vana ja vaene, et midagi oma hingele pakkuda.
Kust tuleb üldse selline arusaam, et tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus ja kõik hea? Inimene ise ongi juba oma puhtas algolemuses ARMASTUS. Jah, iseendaks saamise ja sellest võltsreaalsusest välja astumise nimel tuleb tõepoolest palju tagantjärele tööd ja vaeva näha, et jõuda tagasi kohale iseenda keskmesse, aga see pingutus ja teekond algab alles siis, kui sa astud samme selles suunas, et iseenda unistusi teenida, mitte pidevalt teiste unistusi täita.
KOMMENTEERI!