Blokeering tekib siis, kui püüame olla keegi, kes me ei ole


Blokeering tekib siis, kui püüame olla keegi, kes me ei ole
Foto: depositphotos.com

Proovime luua läbi mõtestatud filtri, kus oleme loonud endast pildi, mida peame tegema, kuidas olema ja mis viisil. See loob automaatselt eraldatuse algallikast endast.Paljuski on meie ümber inimesi, kes tegelevad sarnaste asjadega, loovad samade vahenditega, mis meie. Mingil hetkel jääme neid ikka vaatama ja saame inspiratsioonigi, kuid kui jääme nende olemismustrisse liialt kinni, eraldame end iseenda mustrist. Ebateadlikult tehes viime end õppetunnini, kus kogeme seda, mis tunne on "püüda olla keegi teine", kirjutab Karolin Vetevoog oma blogis.

Paljud inimesed elavadki teiste olemismustritest loodud ämblikuvõrgus, püüdes nii meeletult meeldida teistele ja elada välismaailma standardite järgi. Need inimesed kogevad tihti mustrit, kus rõõm vaheldub järsu tühjustunde, depressiooni, ängistuse ja rahulolematusega.

Inimene tunneb nii sagedast tõusu-mõõna vahelduvust sellepärast, et tal toimub võitlus iseendas: osalt ta teab, mida soovib, kuid see teadmine ei põhine hingeteel, vaid välismaalimast loodud illusioonil. Ta näeb, kuidas teised inimesed sarnast asja loovad, kuid püüdes seda teha nende moodi, tekib tal "crack" iseendas. See ongi ämblikuvõrk, millest on vaja lahti murda ning seni, kuni inimene oma sisetunnet ei kuula, jääb see rõõm-järsk langus muster korduma.

Mis on see hirm, miks inimesed sellesse mustrisse jäävad? Ütleme nii, et sellest võrgust väljamurdmine pöörab elu ikka kõvasti pea peale ja see nõuab omajagu julgust, mistõttu enamus valibki mugavusstsooni jäämise.

Seotud lood:

Kuid.. kui siiski inimene valib sisetunde teekonna, siis hakkavad tema ees lahti rulluma vastused kaua otsitud küsimustele, inimene saab lahti ''probleemidest'', mis on teda pikka aega kimbutanud ning ta liigub oma eluga kõrgemasse vibratsiooni, kus eraldatusel pole kohta.

Sisetunde teekonnal ei saa kasutada sõnapaari "kindel ja kontrollitud elu", mis teeb sellest ühtlasi ka ühe suurima julgusehüppe teadmatusse, kus lubame oma hinge ainsasse seisundisse, mis tegelikult eksisteerib: "olemisse" ja seda läbi puhta usalduse.

Kuid kas tõesti on võimalik nii elada? Seda küsib mõistus. Süda teab, et on. Ja see on ka põhjus, miks meie hing nii meeletult selle poole püüdleb.

Autor: Karolin Vetevoog

Allikas: vetevogue.ee

Loe lisaks. 9 selget märki, mis näitavad, et universum "kõneleb" sinuga

Kümme iidset ja ajatut indiaanitarkust

10 tarkusetera Buddhalt õnnelikuks eluks

KOMMENTEERI!