Naistel on argipäevas oht lahustuda teiste ellu: hakatakse elama oma mehe, ema, lapse või laste elu. Naised ei ole kuigi head enda eest hoolitsejad. Me oleme väga kannatlikud ja suudame kanda väga suuri koormaid, aga lõpuks selgub, et saame liiga vähe magada, liiga harva hellust, puudutusi, head seksi jne. Lähedus, kaisutused ja puudutused on nagu õhk, ilma milleta ei saa, kirjutab Kristina Paškevicius raamatus "Elu puudutus".
Eesti naised kannatavad väga suure hellitamatuse käes ja pahatihti on nii, et naine ise ei taha, ei oska või ei taipagi hellust küsida. Väga oluline omadus on julgus. Lihtsalt julge tunnistada oma vajadusi ja nendest rääkida. Sa ei sure ära, kui ennast näitad! Kes siis veel, kui mitte sina ise? Julge olla julge.
Selleks, et oma väe ja energiaga uuesti kontakti saada, ei pea ilmtingimata minema kuhugi, organiseeritud väeringidesse, teraapiasse jne. Kõigepealt peatu hetkeks, kuulata ennast. Alusta lihtsatest lahendustest! Selleks võib olla saunaskäik mõne sõbranna või pundi teiste naistega, ühine teeõhtu või õhtusöök, koos kokkamine, lõunane lobisemine kohvi ja koogiga, jutuajamine kaminatule paistel, tants oma elutoas endale meelepärase muusika saatel, kas üksi või sõbrannadega. Selleks kõigeks ei pea lapsehoidjat leidma ega suurt raha välja käima ja efektiivsus võib olla väga suur.
Sõpru külla kutsudes ei pea muretsema, et ei ole piisavalt koristatud, sest see, kas on piisavalt puhas ja korras või mitte, on raam, millega me ise end piirame. Naiselik olemus on ka alistumine. Sa alistud olukorrale, mis parasjagu on. Muidu jääb meil elu oma perfektsuseihaluse tõttu elamata.
Eraldi teema on spetsiaalsed naistelaagrid, õpitoad, kursused, teraapiad jne, sest nendes paikades suunatakse teadlikult fookus naisenergia äratamisele, hoidmisele ja suurendamisele. Minu ja mu imeliste kaasloojate naistelaagrite, retriitide üks oluline omadus on see, et naised lihtsalt tulevad kokku, aususes, avatuses, austuses, imetluses, teineteist tõstes ja toetades. Retriit on koht, kus naisel on aega olla. See võib olla algul paljudele isegi väga hirmutav, sest see on võõras. Kui seinal pole kellaaegadega päevakava kirjas, tõstab pead paanika. Aga kui usaldus saab võitu ja alistutakse iseenda kontrollivajaduse ees, siis nauditakse tõeliselt, et on olnud enda jaoks olemise aega.
Lihtsalt olles hakkab selguma, mis on päriselt - mis seisus naine tegelikult on, nii füüsiliselt kui vaimselt. Naistel, nagu tegelikult ka meestel, ei ole kuigi palju neid kohti, kus võib häbitundeta ja hinnanguteta lihtsalt rääkida, kuidas läheb, kuidas on suhe partneriga, lastega jne. Ilma et pahaks pandaks, arvustataks, hinnataks, nõu antaks. Naistelaagrid on selleks suurepärane võimalus.
Olulised on ka teiste naiste ausad lood, nendest tekivad peegeldused, saad iseendast aimu ja endale lähemale. Naise vajadus on olla mõistetud ja kaasatud. Me ei taha kõrvale jääda. Ignorantsus on üks karmimaid asju, mida naise hinge vastu teha saab. Naistelaagrites tuleb ikka ja jälle välja ühendav soov, et ma võiksin olla see, kes ma olen.
Naistena oleme tihtilugu ka tublid kontrollifriigid. Missugune kaaslane või laps seda poleks tundnud! Kui naine on ühtlasi ka ema ja ta on näiteks naistelaagris, kodunt paar päeva eemal, siis tuleks endale teadlikult rahulikuks-jäämise-harjutusi teha. Sest kahe-kolme päevaga ei juhtu reeglina sinu lapsega mitte midagi paha, kui tal on tore hoidja ja turvaline keskkond. Muidugi sõltub kõik lapse vanusest ja konkreetsest olukorrast, aga lahtilaskmise kunst on suuresti naise ja ema enda kätes: kui palju ma usaldan, kui palju suudan kontrollist loobuda, kui palju soovin anda võimalust lapsele ja teistele kodustele iseseisvuda. Distsiplineerib ka see, kui naine endale aega võttes ja kodunt eemal viibides lepiks "kontrollkõneks" kokku kindla kellaaja ja maksimaalse kõne kestvuse aja - kui kohe kuidagi teistmoodi ei saa. See võib tunduda esmapilgul julmana, aga tegelikult see distsiplineerib ja kursuse lõpuks on naised selle eest väga tänulikud. Lugusid on lõputult, mida kõike me naistelaagrites kogeme, õpime, ära tunneme.
Minu suur imetlus ja tänutunne koos loomise ja kasvamise eest Elina Naanile, kellega oleme loonud juba mitu aastat kesksuvist täiskuuretriiti Naistepuna, mis koha ja teemade mõttes loob ennast iga aasta uueks. Kasutame kesksuve ja täiskuu kõrgenergiat endi väestamiseks ja elu tähistamiseks.
Mu siiras tänu Mirjam Hakkajale, kellega loome läbi aastaaegade kulgevat, neljast moodulist koosnevat retriiti Elu puudutus. Sama toimumiskoht läbi aasta, aga erinev aastaaeg oma iseloomu ja vajaduste ning sellele vastavate tegevuste, toitude ja rütmiga.
Mõned "nipid", ilma milleta mina ei saa ja mida ma kõigile väga soovitan.
TANTSI!
TEE TULD!
VIIBI LOODUSES!
JOO PUHAST VETT!
SÖÖ PUHAST TOITU!
MAGA PIISAVALT!
KOHTU SÕPRADEGA!
Autor: Kristina Paškevicius
Allikas: kirjastuselt Pilgrim äsja ilmunud Mirjam Hakkaja, Kristina Paškeviciuse, Katrin Saali Sauli raamatuga "Elu puudutus".
Oled oodatud täna, 17. aprillil kell 18 Kristina Paškeviciuse loengule "Terve ja julge seksuaalsus= terve inimene", mis toimub Eesti Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis.
Pilet 10.-
Piletid müügil kaupluses Muusa ja enne algust kohapeal.
KOMMENTEERI!