Mul on visioon sinust elamas elu erksates värvides, külluses ja suurepärase tervisega väljapoole panustamas. Selleks, et see tõeks saaks, pead ennast ja oma panust väärtustama piisavalt, et enda eest tõeliselt hästi hoolitseda. See on nagu põnevaks rännakuks valmistumine esmalt veendudes, et auto on hooldatud ja heas korras.

Enese hoidmine ei ole lihtsalt ellujäämine ja enda eest hoolitsemine ei ole eesmärk omaette. Ma ei poolda "mina, mina, mina!" kultuuri, sest ma ei arva, et see võiks sind õnnelikuks teha. Räägime sellest, mida on vaja, et elada elu täiuses ning kogeda vabalt ja tähenduslikult rahulolu, mis tuleneb ümbritsevatele inimestele ja maailmale oma panuse andmisest.

Mida mõtleme enese hoidmise all?

Asjakohased definitsioonid on:

Hoidmine

millegi elujõu või tugevuse hoidmine;

ülalpidamise või hoolitsuse tagamine.

Jätkusuutlikkus

ressursi kasutamine varusid lõplikult kahjustamata ja tühjendamata;

jätkusuutlikke meetodeid rakendava elustiili omaksvõtmine.

Võid pühenduda oma loomulike ressursside ja vajaduste täitmise tagamisele, et oleksid samal ajal nii hoolitsetud kui ka toimekas. Otsi viise, kuidas suurendada oma sisemisi positiivse energia allikaid ja vähendada energia väljavoolu. Kõike seda tehes tunned end paremini ja suuremat rahulolu, tänu millele saad anda ka maailmale parema enda.

Mõtiskluskoht: Jätkates elu senisel viisil, kui jätkusuutlik on su praegune eluviis?

Kui sa jätkad elamist nii nagu praegu, kuidas sa arvad, et tunned end...

- 6 kuu pärast?

- 3 aasta pärast?

- 20 aasta pärast?

Jätkusuutlikkus nõuab enesehoolitsusele pühendumist, mis pole sama mis isekas olemine. Enesega hästi ja austavalt käitumine, toetava isikliku keskkonna loomine ning võimalusel rahul ja õnnelik olemise valimine tagavad võimekama ja laetuma sinu. Hästi hoolitsetuna oled sa võimeline paremini ja ennast säästvalt toetama ja panustama teistesse. Sellisel juhul saad endast palju vabamalt ja rõõmuga anda kõike, mida soovid, selmet tunda eneseohverdust ja pahameelt.

Võime selle ka teistpidi pöörata; kui sa ei tunne keskkonnas end turvaliselt ja toetatult, oled sa tõenäoliselt pidevalt kaitseolekus ja agressiivne. Oma vajadusi täitmata oled üsna kindlalt teiste jaoks ebamugav ja üleüldiselt ebameeldivam. Kui tunned end teiste seas pidevalt tusasena, tasuks endalt küsida, millised vajadused on sul rahuldamata.

Jooksulindilt maha tulemine

Arvatavasti ütled nüüd endamisi oma variandi lausest: "Ah, aga kui sa vaid teaksid mu elu, siis sa teaksid, et ma ei saa niisama lihtsalt enda eest paremini hoolitseda. Tööl ja kodus on nii palju, mis vajab tegemist. Kui ma kogu aeg täisvõimsusel ei toimetaks, läheks kõik käest ära." Tundub, nagu sa oleksid tõeliselt asendamatu. Telli endale T-särk, millel ilutseks tekst "Ära mine stardist läbi, sa ei saa 200 €, ja mis peamine, ära peatu!". Ometi, nagu mu sõber ütles: "Kas pole mitte imelik, kui palju "asendamatuid" inimesi surnuaiast leiab?" Ja kas pole veel imelikum, et kui see asendamatu inimene sureb, tulevad mahajääjad kuidagi ikkagi ilma temata toime?

Olgem ausad ja tunnistagem, et mõnedel inimestel on tõesti keerulisem elu ja rohkem muutmatuid faktoreid kui teistel. Ma ei taha elus esinevaid tõelisi kannatusi, väljakutseid ja nõudmisi kuidagi maha teha. Mõned hooldajad ja muud inimesed elavad väga äärmuslikes tingimustes. Seal, kus vaja, tuleb võimalikult elurõõmsalt olukorraga leppida ja toimetada mõningase valu ja piiratuse foonil. Sellisel juhul on leppimine kõige elutervem variant, eeldades muidugi, et kus võimalik, eelistad ja valid teadlikult külluse ja õnne.

Paljude, kui mitte kõikide mu klientide puhul on nende probleemid seotud endi tehtud otsustega vähemalt sama palju (pigem rohkemgi) kui väliste asjaoludega. Kas sa tõesti usud oma elule vaadates, et sa ei saaks kuidagi enda eest paremini hoolitseda, ennast rohkem toetada, kui seda piisavalt enese jaoks tähtsustaksid?

Abi oleks oma prioriteetide läbimõtlemisest ja kui küsiksid endalt, millest saaksid oma praeguses elus lahti lasta, et anda endale rohkem seda, mis laseks sul olla õnnelikum, tervem ja võimekam sina. Märkan, et tihtipeale on inimesed liiga tõrksad, et isegi kaaluda millestki lahti laskmist ja vaidlevad ägedalt, et midagi ei saa muuta. Ometi, kui juhtub mingi ettenägematu hädaolukord, loobutakse päris mitmest asjast, mida enne hinnati vaieldamatult "nii lihtsalt peab olema" asjadeks.

Haigused ja muud ootamatud hädad on tihtipeale muutuse käivitajaks ning küllalt sageli juhtub, et vähist ja muudest eluohtlikest haigustest eluga pääsenud hakkavad rääkima uutest vaadetest ja prioriteetidest, mida nende katsumus kaasa tõi. Kui palju parem võiks olla oma elule vaatamine ja prioriteetide ümberhindamine, ilma et peaksid samal ajal tegelema eluohtliku haigusega kaasneva hirmu ja stressiga?

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Duncan Coppocki raamatust "Avasta oma mina jõud".

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid