Merkuuri kraatrijää on kosmilist päritolu
Merkuur on Päikesesüsteemi kuumim planeet, ometi leidub sealgi päris ehtsat jääd — külmunud vett. Teadlased teavad nüüd paremini kui enne, kuidas on Merkuurile jõudnud see vesi, millest see polaaralade varjuliste kraatripõhjade mitme meetri paksune jääkate on moodustunud, vahendab Novaator.err.ee.
Kateryna Frantseva Hollandist Groningeni Ülikoolist ja ta kolleegid on simuleerinud arvuti peal, kuidas Päikesesüsteemi väike- ja pisikehad nagu asteroidid, komeedid ja tolmuterad Merkuurile langedes endaga vee molekule kaasa toovad.
Selgub, et umbes miljardi aasta jooksul jõuavad need veekandjad tuua Merkuurile piisavalt palju vett, et sellest tänapäeval olemas oleva jää jaoks piisaks.
Ei saa välistada, et jää on osaliselt tekkinud ka Merkuuri sisemusest pärit veest, mis võib olla pinnale jõudnud kas vulkaanipursetes või ajapikku auru kujul poore pidi, kuid asteroidide, komeetide ja kosmosetolmuga saab nüüd siiski kogu veehulga ära seletada.
