10.04 Urbepäeva hommikul urbitakse üksteist, lüües õrnalt paju, kadaka- või kaseokstega ning soovitakse tervist ja muud head. Urbija saab tasuks muna. Päeva toit on jämedast tangust nn urvapuder. Algab vaikne ehk urbenädal, kui hoidutakse mürast ja valmistutakse munapühaks.

14.04 Künnipäevast algab künniaeg. Põllumees peab nüüd kas või ühe vao kündma, siis sulab lumi ruttu ja saak tuleb hea. Kui liigutada aia- ja põllutööriistu, edenevad edaspidi tööd paremini. Künnipäeval tõustakse enne päevatõusu, et olla suvi läbi virk ja tubli.

17.04 Munapühaks värvitakse mune. Magajad äratatakse urbides - lüües neid õrnalt pajuokstega ning lugedes loitsusõnu. Enne päevatõusu pestakse silmi värske veega, et saada virkust, jõudu, tervist ja hea jume. Päikesetõusu ajaks minnakse õue päikese mängu vaatama. Hiljem on tavaks käia külas, koksitakse ja veeretatakse mune. Lõuna pool algab munapühast kiigeaeg.

23.04 Karjalaskepäeva paiku lastakse kari esimest korda välja. Sel päeval on kõik puud ja võrsed puutumatud nagu hiies - kes neid raiub, sel läheb edaspidi kehvasti. Ka võiks hoiduda mis tahes põllutööst ja müra tegemisest, et mitte Ukut pahandada. Muidu võib pikne ja rahe suvel palju kahju teha. Karjalaskepäevast kaob talvine maaviha, nüüdsest võib lõket teha, maas istuda ja paljajalu käia.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid