"Mulle on alati meeldinud kuulata inimeste isiklikke lugusid. Kunagi ütlesin naljaga pooleks, et ma kogun inimeste elusid. Haiglatöö on andnud mulle tänaseks päevaks suurepärase võimaluse seda teha läbi mulle räägitavate lugude. Oma patsientide, nende lähedaste ja kolleegide väljaöeldud mõtete ülestähendamist alustasin umbes kaks aastat pärast Hiiule tööle asumist, sest mõned neist olid minu jaoks nii elutargad, et väärisid teistega jagamist. See väike kinkeraamat on kirjutanud ennast "sahtlisse" pea kaheksa aastat. Kui tsitaate kogunes juba kümmekond, siis lootsin, et "ühel heal päeval" saavad minu kogutud mõtted raamatuks. See hea päev saabus," ütleb Inna Narro.

"Kui enamasti on inimeste suurimaks kahetsuseks surres see, et tehti liiga palju tööd ning perele ja kodule pöörati vähe tähelepanu, siis minu praktikas on õnneks olnud ka kaks meest, kes on õnnelikult öelnud, et nad on oma eluga väga rähule jäänud, sest nad on abiellunud maailma kõige ilusama ja parema naisega. Niiviisi, rahuliku südamega ja teadmisega, et oled elus õigesti toiminud, on kergem lahkuda," nendib Inna Narro.

"Meie kultuuris hinnatakse tihtipeale inimesi nende saavutuste järgi. Aga elus on aegu, kus tuleb ise elu kanda ja ka neid aegu, kus tuleb lasta elul end kanda. Ei tasuks defineerida iseennast ainult saavutuste järgi, tuleb olla enda vastu helde ja lubada endal ka lihtsalt olla. "

Kuula Alkeemia podcasti siit:

1x
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid