Minu elus oli periood, kui ma tegelesin kahtlaste asjadega - tarbisin narkootikume, jõin ja tõmbasin ringi. Selline oli minu programm, sest ma uskusin, et äge elu ongi just selline. Muhammad Ali on öelnud, et kui sa võtad viiekümneaastaselt elu samamoodi nagu kahekümneselt, oled raisanud kolmkümmend aastat oma elust. Olen temaga nõus. Kui sa ei ole teinud kannapööret ja pidutsed viimase hingetõmbeni nagu kahekümnene või töötad nagu orav rattas, siis on see mõttetult elatud elu. Sellisel juhul tuled sa ikka ja jälle siia Maa peale tagasi, kuni saad aru, et elus on midagi rohkemat kui raha tagaajamine, meeletu töötamine, inimestega tülitsemine, vihkamine... See pole see, mida me siia tegema tulime.

Kui sulle tundub, et ellu tuleb järjest väga negatiivseid inimesi, siis on sul enda sees vaja midagi ära muuta, sest ka sina ise näed kõiges negatiivset. Mõtle sellele. Kui sa oled pätt ja tahad kogu aeg halba teha, siis kogunevad su ümber samasugused inimesed. Kui sa viha, ängi, kurbuse ja süütunde ära lahendad, tekib sinu sisse ruumi ja kergust, sa muutud rõõmsamaks ja tõmbad ligi rõõmsaid inimesi. Kui su ellu hakkavad tulema põnevad ja ägedad, positiivsed inimesed, siis on selge, et oled enda sees midagi muutnud.

Ma pidin kogema päris hulle madalseise selleks, et kahest asjast aru saada. Esiteks - kõik on muutumises, ja teiseks - ma ei sure ära, kui mul krossigi hinge taga pole. Isegi kui ma arvasin, et maailma lõpp on käes, leidus lõpuks alati mingi lahendus. Kui ma oleksin kõige selle hulluse keskel lõdvestunud ja elu usaldanud, oleksid probleemid ehk lihtsamini lahenenud ja mu pea praegu vähem hall. Tean lugu mehest, kes läks ümbermaailmareisile, sada dollarit taskus. Ta usaldas täielikult elu ja oma teekonda, tegi juhutöid, kohtus heade inimestega ning jõudis õnnelikult ja paljude kogemuste võrra rikkamana koju tagasi. Pärast sellist reisi kaob hirm elu ees ja sa tead, et saad alati hakkama.

Tegele endaga, otsi vastuseid oma küsimustele ja loo endale selline elu, mida sa alati tahtnud oled. Näen väga tihti, kuidas inimesed siunavad ikka veel kahekümne aasta taguseid olukordi, aga pole ise selle ajaga sentimeetritki edasi liikunud ja muudkui kurdavad: oi, kui mul oleks vot see asi õnnestunud, küll ma siis alles elaksin! See oli kakskümmend aastat tagasi! Võta see õppetund vastu ja mine edasi. Tuletan meelde, sa ei ole ohver, vaid ellujääja. Sa ise lood oma elu.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid