Inimesed hakkavad endaga tööd tegema siis, kui toimub mingi katastroof või katk. Kriis raputab meid põhjalikult. See kriis toob välja selle, kui palju inimesed kardavad surma. Vanade inimeste surmad pannakse küll viiruste süüks, aga tegelikult kasutab nende inimeste hing võimalust just nüüd lahkuda. See aeg paneb ka mõtlema, kas ma kardan surma ja kas surm on tegelikult olemas. Meid on ju kasvatatud tuhandeid aastaid, et on üksainuke elu ja rohkem ei ole.

Ülesäratus on toimunud, toimub ja saab edasi toimuma karmil viisil. Kõik, kes vähegi vaatavad oma mätta otsast kaugemale, näevad, et me oleme kollektiivselt ära eksinud ja ei näe oma tegude tagajärgi. Kõrgemad tsivilisatsioonid lootsid meist luua selle Maa hoidjad, vahetades välja vaalalised, kes seda seni tegid.

Vaadelge, mida te näete: inimlik ignorantsus on piiritu ja sellele ei tule lõppu, kui meid üles ei ehmatata, nägemaks enda tekitatud kaost. Läbi ajaloo on kogu aeg tehtud, et inimene hakkaks mõtlema ja arendaks oma mõistuse väge, aga neid, kes seda teevad, on vaid väike käputäis. Ülejäänud lasevad liugu oma negatiivsetel tunnetel ja arvavad, et see ongi kõige õigem reaalsus.

Inimesel on vägi, millega on võimalik luua mistahes reaalsust. Ärge arvake, et negatiivne tunne ongi see kõige õigem ja ainuke reaalsus. Te saate seda muuta, peab ainult tahtma. Võib-olla olete isegi märganud, et on ilmunud palju uue aja teistmoodi reaalsuse õpetajaid. Neid on nii õigeid kui ka valesid. Ükskõik mis õpetust ei pea võtma sinisilmselt ja ainuõigena. Peate seda oma kehas tunnetama, kas sobib või mitte. Mitte keegi peale teie enda ei saa teid sundida valima midagi, mis on teile sisemiselt vastumeelne. Parim tunne teie sees on meeldivuse tunne, mida mööda oma saatuse rada käia. Laske meeldivusel toimida, aga ei maksa ka moraali ega eetikat unustada.

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Mai-Agate Väljataga raamatust "Uue ajastu algus".

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid