Kui suhe on veel kohtamaskäimise etapis, siis eeldame, et meie kaaslane näeb maailma sama pilguga mis meie. Kuna oleme teineteisest sisse võetud ja kohandame end teise järgi, siis ei pruugi optimism või pessimism selgelt ilmsiks tulla. Näiteks optimist kipub olema riskeerija, sest ta on sisimas veendunud, et kõik läheb hästi. Nii teebki ta ettepaneku minna benji-hüpet tegema. Pessimist ei ole loomult riskeerija, sest tema eeldab, et juhtuda võib halvim. Seetõttu poleks mõtet benji-hüppest talle endale iial pähe tulnud, aga kuna ta imetleb ja usaldab oma armsamat, siis on ta valmis ette võtma midagi sellist, mida ta ise poleks kunagi teinud. Optimistil on hea meel, et tema armsam on valmis seiklusteks, ent ta ei taipa, et armsam on pidanud oma emotsionaalsest mugavustsoonist väga kaugele väljuma.

Kaks aastat pärast abiellumist teeb mees ettepaneku minna koos mägimatkale, kuid naine pole ideega põrmugi nõus. Veelgi enam, peale selle, et ta ise ei taha minna, ei taha ta lasta ka mehel sõpradega mägedesse minna, sest kujutab end ette lesena. Naine ei mõista, miks peab mees nii suurt riski võtma. Mees aga on naise reaktsioonist nagu puuga pähe saanud. Ta imestab: kuhu küll on jäänud naise seiklusvaim? Miks ta küll selline põdur pidur on?

Enne abielu jäi neil oma erinevuste üle arutlemata ja nüüd on nad üle pea kasvavas vastuolus, mida kumbki ei mõista. Tegelikult on mõlemad lihtsalt need, kes nad on - optimist ja pessimist. Probleem on selles, et enne abiellumist ei saadud lihtsalt aru, milline see inimene on, kellega sai kohtamas käidud. Abielueelne eufooria pimestas mõlemat sedavõrd, et iseloomude erinevused jäid märkamata. Kui nad oleksid oma erinevusi enne abielu arutanud, oleks mees aru saanud, et naisest ei saa iial mägironijat ja naine ei lähe temaga koos kunagi langevarjuga hüppama. Mees oleks siis taibanud, et kui ta siiski otsustab neid seiklusi ette võtta, tuleb tal silmitsi seista naise ägeda vastupanuga.

Optimisti ja pessimisti erinevused tekitavad vastuolusid tõenäoliselt ka raha teemal. Optimist kipub olema seiklushimuline investor, kes heade tulemuste lootuses on valmis võtma suuri riske. Samas tahab pessimist investeerida stabiilsemalt turvalistel turgudel. Pessimist veedab unetuid öid, kui abikaasa on ta riskantsesse investeeringusse kaasa tõmmanud. Ja kui investeering peaks minema vett vedama, süüdistab pessimist optimisti, et see nende rahaga tarbetult riskis. Optimisti meelest ei ole aga pessimist sugugi toetav ja sellepärast süüdistab ta abikaasat edu tõkestamises.

Iseloomuerinevustega leppimise võti on erinevuste mõistmine ja nendega leppimine, mitte teineteise hukkamõistmine selle pärast, et teine on selline, nagu ta on. Seejärel tuleb leppida kokku meetodis, kuidas teineteise erinevusi austada. Üks võimalus oleks kasvõi dollari täpsusega kokku leppida summas, mida paigutada riskantse investeeringu alla, enne kui optimist raha riskantselt paigutama hakkab. Nii kaasneb investeeringuga kokkulepe, et kui mees kogu raha kaotab, ei hakka naine teda hukka mõistma. Kui aga investeering kujuneb edukaks, kiidab naine meest tema investeerimisoskuste eest ja ärilist edu tähistatakse koos. Kui paar enne abiellumist sellistes korraldustes kokku lepib, jäävad ära nii mõnedki tarbetud lahkhelid sel teemal, kuidas rahaga toimetada.

Sama põhimõte kehtib paljudes teistes valdkondades, kus pessimistil ja optimistil on tõenäoliselt väga erinevad vaated sellele, mida ja kuidas peaks tegema. Isiksuslike erinevuste mõistmine, aktsepteerimine ja nende üle aru pidamine on tugeva abielu ülesehitamisel eluliselt tähtis.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid