Miski meis sosistab, et me pole vabad, kui me ei saa aru, mis see on ja miks me vabad pole. Enamiku inimeste probleem on see, et nad elavad oma elusid ega avasta kunagi, et Kohtunik ja Ohver nende meelt valitsevad ja seetõttu pole neil võimalik vaba olla.

Esimene samm isikliku vabaduse suunas on teadvustamine. Vaba olemiseks on vaja teadvustada, et vabadust pole. Meil on vaja teadvustada, milles seisneb probleem, selleks et probleem lahendada. Teadvelolek on alati esimene samm, sest kui sa pole teadvel, siis ei saa sa midagi muuta. Kui sa ei teadvusta endale, et su meel on täis haavu ja emotsionaalset mürki, ei saa sa hakata haavu puhastama ega ravima ning kannatad edasi.

Pole mingit põhjust kannatada. Kui oled teadvel, võid mässu tõsta ja öelda: "Aitab!" Võid otsida teed oma isikliku unenäo tervendamiseks ja ümber kujundamiseks. Planeedi unenägu on vaid unenägu. See pole isegi tõeline. Kui lähed unenäo sisse ja hakkad oma uskumusi proovile panema, siis leiad, et enamik neist unenägudest, mis su meele haigeks tegid, pole isegi tõelised. Leiad, et oled kõik need dramaatilised aastad asja ees teist taga kannatanud. Miks? Sest sinu sisse istutatud uskumuste süsteem põhineb valedel. Seetõttu ongi tähtis, et sa ise oma unenägu valitseksid; seetõttu said tolteekidest unenäomeistrid.

Su elu on su unenäo kuulutus, see on teos. Sa võid oma elu iga kell muuta, kui sa seda unenägu ei naudi. Unenäomeistrid teevad elust meistriteose, nad kontrollivad unenägu valikuid tehes. Kõigel on tagajärjed ja unenäomeister on tagajärgedest teadlik.

Tolteek-olemine on eluviis. See on eluviis, kus pole juhte ega järgijaid, kus on su enda tõde ja elad enda tõest lähtuvalt. Tolteek saab targaks, metsikuks ning jälle vabaks.

On kolm meistrioskust, mida vallates saab inimesest tolteek. Esimene on teadveloleku valdamine. See tähendab teadvelolekut sellest, kes me tegelikult oleme, koos kõigi võimalustega. Teine on muundumise valdamine - kuidas muutuda, kuidas vabaneda kodustatusest. Kolmas on kavatsuse valdamine.

Tolteekide käsitluses on kavatsus elu see osa, mis muudab energia muundumise võimalikuks, see on üksainus elusolend, mis ilma eralduspiirideta hõlmab kogu energiat ehk teisisõnu Jumal. Kavatsus on elu ise, see on tingimusteta armastus. Kavatsuse valdamine on seetõttu armastuse valdamine. Kui räägime tolteekide teest vabaduse juurde, leiame, et neil on olemas terve plaan kodustatusest vabanemiseks. Nad võrdlevad Kohtunikku, Ohvrit ja uskumuste süsteemi inimmeelt halvava parasiidiga. Tolteekide vaatenurgast on kõik kodustatud inimesed haiged. Nad on haiged, sest nende meelt ja aju kontrollib parasiit. Parasiit toitub hirmu tekitatud negatiivsetest emotsioonidest. Parasiidi kirjeldus ütleb, et parasiit on elusolend, kes elab teiste elusolendite arvel, imedes neilt energiat midagi kasulikku vastu andmata ja peremeesorganismi vähehaaval hävitades. Kohtunik, Ohver ja uskumuste süsteem vastavad sellele kirjeldusele. Üheskoos moodustavad nad elusolendi, mis koosneb elusast psüühilisest või emotsionaalsest energiast. Muidugi pole see materiaalne energia, kuid ega emotsioonidki seda ole. Meie unenäod pole samuti materiaalsed, ent ometi on need olemas. Aju üks funktsioon on muuta materiaalne energia emotsionaalseks energiaks. Aju on emotsioonide tehas. Ja oleme öelnud, et meele põhifunktsioon on unenägusid näha. Tolteegid usuvad, et parasiit - Kohtunik, Ohver ja uskumuste süsteem - kontrollib su meeli, kontrollib su isiklikku unenägu. Parasiit näeb und su meele kaudu ja elab oma elu su keha kaudu. Ta saab elujõudu hirmul põhinevaist emotsioonidest ja kasvab jõudsalt draama ning kannatuste pinnasel.

Otsitav vabadus on see, kui kasutame oma meelt ja keha ning elame omaenda elu uskumuste süsteemi elu asemel. Kui avastame, et meelt kontrollivad Kohtunik ja Ohver ning tõeline "mina" on nurka tõrjutud, on meil ainult kaks valikut. Esimene valik on elada sama moodi edasi, alluda Kohtunikule ja Ohvrile, elada edasi planeedi unenäos. Teine valik on teha seda, mida lapsed teevad, kui vanemad neid kodustavad. Me võime mässu tõsta ja öelda: "Ei!"

Võime nii parasiidi kui ka Kohtuniku ja Ohvri vastu sõja kuulutada. See oleks iseseisvussõda, sõda õiguse eest kasutada ise oma meelt ja aju. Seetõttu kutsuvadki kõikides Ameerika šamanistlikes traditsioonides Kanadast kuni Argentiinani inimesed end sõdalasteks, sest nad on sõjajalal meeles pesitseva parasiidiga. See on sõdalase tegelik tähendus. Sõdalane on see, kes tõstab parasiidi rünnaku vastu mässu. Sõdalane mässab, kuulutab sõja. Kuid olla sõdalane ei tähenda, et sõda alati võidetakse - võime võita ja võime kaotada, kuid anname alati oma parima ja vähemalt on meil väljavaade jälle vaba olla.

Selle tee valimine annab meile kui mitte rohkem, siis vähemalt mässu väärikuse ja kinnitab, et me pole enda pentsikute emotsioonide või teiste mürgiste emotsioonide abitud ohvrid. Isegi kui jääme vaenlasele - parasiidile - alla, pole me nende ohvrite hulgas, kes võitlusest loobuvad.

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Don Miguel Ruizi raamatust "Neli kokkulepet. Tolteegi tarkuseraamat".

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid