Emotsioonide allasurumine on kultuuriliselt õpitud käitumine. Eriti õpetatakse seda tegema just poisse ja mehi, kes sellest tingitult sageli usuvad, et hirmu väljanäitamine annab märku nõrkusest. Kuid sel on tagajärjed. Kui hirmu liiga tihti maha surud, jääb see mingil moondunud kujul sinusse püsima ning eriti tähtis on just see, et need inimesed, kes sinust hoolivad, ei saa aru, mida sa tunned.

Üks asi on hoida oma emotsioone tagasi näiteks minnes vastasega kokku poksiringis, kuid on aegu ja kohti, kus valvsusest peaks loobuma. Vahest tunned end peale nutmist paremini? Kui sa pole seda kaua aega teinud, siis tasub üritada! Võin kinnitada, et ka kõige karmimad tüübid nutavad vahel, olen seda ise näinud.

Jättes kõrvale kultuurist lähtuva hinnangu, et nutmine näitab nõrkust, on see tegelikult mõnikord igati kasulik. Nutmise asemel võid proovida ka karjumist, möirgamist, hevimetallimehe moodi peaga vehkimist, jalgadega trampimist või jaburalt kõvasti laulmist. Sobib ükskõik milline tegevus, mis laseb emotsioonidel sust läbi voolata, selmet sinu sisse lõksu jääda.

Lapsed teevad selliseid emotsioone vallandavaid asju spontaanselt (välja arvatud ehk rokimehe kombel peaga vehkimine), aga täiskasvanud hoiavad selliseid reaktsioone tagasi, kuna ei taha paista tobedad või nõrgad. See on sinu valida, kas tahad oma emotsioone kellegi teisega jagada või mitte.

Emotsionaalne energia on voolav: see peab läbi sinu liikuma. Aita sellele kaasa.

Katkend on pärit kirjastuselt Pilgrim välja antud dr Pippa Grangre raamatust "Hirmudest vabanemine".