Tööstusrevolutsiooni algusajast tänaseni iseloomustas maailma väärtuslikemaks kasvanud ettevõtete nimekirja märgatav tegevusalade eripalgelisus. Ühed ammutasid naftat, teised ehitasid, kolmandad tegelesid rahade liigutamisega. Oli kaupmehi, leidus mitmesuguse kasutusega masinate ja elektroonika seadmete valmistajaid jne.

Ajad muutuvad. Edukad kaovad, kui teevad valesid otsuseid ja neid asuvad asendama targemate otsuste tegijad. Peamised valdkonnad peaks siiski alles jääma. Viimasel paarikümnel aastal on olnud trend siiski teistsugune ja kirjeldada võib inimkonna tulevikku.

Senised tööstusrevolutsioonid põhinesid inimesele vajaliku töö jaoks üha tõhusamale energia rakendamisele. See on olnud suhteliselt lühike periood arvestades, et töö mehhaniseerimiseks voolava vee ja aurujõu energia sihipärasest kasutusele võtmisest on möödunud kõigest paarsada aastat.

Siiski leidis enne seda umbes 10 000 aasta eest aset vahest kõige järgneva eelduseks olnud arenguhüpe, kui inimene õppis ise end piisavas mahus energiaga varustama. Varem toidu ja kliima tõttu pidevalt liikuval küttidel-korilastel kulus põhiosa päevast toidu leidmisele ja kogu elu meenutas kõikide ülejäänud loomade oma.

Lõpuks avastati paikseks põllu- ja loomapidamiseks vajalikud teadmised ja oskused arenesid. Ärkveloldud ajast vabanes ressurssi suurema pere loomiseks. Kasvasid ja arenesid kogukonnad, mis vajasid endisest tõhusamat energia rakendamist.

Poleks töid mehhaniseeritud, oleks suured kogukonnad välja surnud. Seda oli varem korduvalt juhtunud. Probleemi lahendamine mitte ainult ei aidanud ellu jääda, vaid rõhutas tehnilise leidlikkuse väärtust ja ergutas rahvastiku kasvu. Rahvastik kasvas kuni järgmise pudelikaelani. Eristatakse nelja tööstusrevolutsiooni, kui aurule ja veele järgnes töötavates masinates elektrienergia rakendamine, siis tuli elektroonika abil masinate automatiseerimine ja algas inimese järkjärguline tööst eemaldumine.

Käimasoleva, neljanda tööstusrevolutsiooni sisu on töiste tegevuste muutumine andmepõhiseks moel, mis ületab inimese taipu ja teda varsti enam ei lastagi töö juurde. Vaadates maailma väärtuslikumateks hinnatud ettevõtete nimistu ülemist otsa, torkab silma variatiivsuse vähenemine.

Kõik tunduvad tegutsevat ühe ja sama väärtusahela peal, milleks on andmete töötlemine. Keegi on muutnud müügi andmepõhiseks protsessiks, teine juhib andmetega inimeste suhtlemisvajadust. Paljusid ühendab andmete liikuvuse ja kõikjalt kättesaadavuse teenindamine ning absoluutsest tipust laiab ka firmasid mis rajavad asjade ja inimeste transpordi andmevoole.

Oktoobri lõpus leidis aset ajalooline sündmus, kui Microsoft sai korraks Apple'i troonilt tõugates 2,5 triljoni dollarilise turuväärtusega maailma kõige väärtuslikumaks börsifirmaks. Triljoni piiri ületas esmakordselt Tesla. Vanadest olijatest tõusis 1,8 pealt üle kahe triljoni dollari piiri Google'i emafirma Alphabet. Amazon jäi püsima 1,7 triljoni tasemel. Küll aga vajus ihaldusväärsest piirist allapoole firma nimega Meta, varem tuntud Facebookina.

Ainuke mitte IT-taustaga triljoni klubisse kuuluv ettevõte on Saudi Araabia naftakontsern Aramco, mille väärtus on võrreldav Google'i omaga. Seejuures Google'i väärtus aina kasvab, olles kolme aastaga peaaegu kolmekordistunud. Oktoobri energiakriisi kõrvale jättes on Aramco vastav näitaja enam-vähem sama, mis see oli kolm aastat tagasi.

Sestap paistab suures pildis liikuvat elu mõte eksistentsiaalse tuumiku poole, milleks on andmed. Andmetega juhitakse energiat tööd tegema. Kunagi tegi seda toitu tarbiv inimene, kasutades peamiselt käsi, kuni ainukese loomana õppis lugema loodusseadustest, kuidas andmete abil panna enda asemel tööle maailmas leiduv energia. Seni püüab inimene veel andmeid valida ja valitseda. Võimalik, et lõppstaadiumina teeb ka seda tööd tehislik mehhanism ja inimest ootab ees eksistentsiaalne kriis ja eneseotsing. Teeme seda üpris teadlikult, hinnates teatud ettevõtlust teistest kõrgemalt.

Ettevõtjad testivad ideid, millega leida endale koht antud arengu väärtusahelas. Tuumiku moodustavad andmed, nende tekitamine, töötlemine, haldamine ja transport. Viimasega seoses on arusaadav, miks Elon Musk arendab Maa orbiidil tehiskaalaste võrgustikku. Taevast pääseb koduplaneedi pinnal ligi praktiliselt kõikjale. Kõrvalsaadus on raketitehnoloogia, millega teenindatakse inimkonna pürgimusi lahendada järgmine pudelikael ajaks, kui Maal peaks võimalustest puudu tulema.

Sestap võiks rikaste ja edukate seas teha kontrollvaatluse, kas keegi veel tegeleb rakettide ja internetiside tehiskaaslastega. Pole vist juhus, aga see on enne Elon Muski maailma rikkaim inimene olnud Jeff Bezos. Lisaks raketi lennutamisele pöördus Bezose firma esmaspäeval USA föderaalameti poole taotlusega saada luba testida kosmoses nende valmistatud kahte uut sidesatelliiti. Amazon arendab oma kosmilist internetiteenust, mis hakkab konkureerima Muski Starlinkiga.

Nüüd jääb vaid veel oodata, millal Microsoft ja Apple teatavad oma kosmoseprogrammidest. Võimalik, et enne jõuavad nad maailma üllatada oma isejuhtivate autodega. Alphabetil on auto. Apple'i puhul on auto üle spekuleeritud. Muus osas on triljoni klubi IT-firmad üpris sarnased. Eriti arvestades, et Elon Musk rääkis hiljuti oma telefoni tootmisest.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".