Porikuu nimed

Kadund emad ja isad on porikuule and hulga nimesid: sügis(e)kuu, lehelangemiskuu, leheminegikuu, lehevarisemiskuu, kulukuu, vihmakuu, roojakuu, räüsäkuu, räisäkuu, hallakuu, hingekuu, kooljakuu, rehekuu ja surmakuu. Saksikule rahvale oli sellest vähe ja nii laenati võõrsilt peenemalt kõlavad oktoober, viinakuu ja simunakuu.

Oktoobri nimi on laenatud vene või saksa keele vahendusel ladina keelest, kus okto tähendab kaheksat. Rooma kalendri aasta algas urbekuus ning porikuukuu oli seal kaheksas kuu. Viinakuu on laenatud Saksa töökalendrist, kus porikuu on veini (viina) valmistamise kuu. Simunakuu nimi on laenatud katoliku kalendrist, kus 28.10. oli Juudamaalt pärit Siimeoni päev.

Maakeelsed kuu nimed kõnelevad loona ilmetest ja kiiretest muutustest: kuu on sügise nägu ja tegu, lehed varisevad, maa läheb kulukarva, sajab palju vihma, sageli sajab ka rahet (räüs), maa muutub poriseks ehk roojaseks, tulevad hallad ning liikumas on hinged ehk kooljad. Vanasti on sel ajal alanud ka suvivilja suurem rehepeks. On märgatud, et kõige enam inimesi sureb kevadvete puhkemise, lehtede avanemise ja mineku ajal. Sellest siis surmakuu nimi.

Porikuu nimetusi teistel rahvastel

Rootsi (rahvalik) slaktmånad - tapmiskuu, Poola paþdziernik - lina- ja kanepikuu, Leedu spalis - linade vihkusidumine, Horvaatia listopad - lehtede langemise kuu, Ukraina žovten - kolletamiskuu.
Hõimurahvastel: Komi jirõm - külm kuu, Ersa ozhokov - kollasekuu, Mari šõža - uduvihm. Soome lokakuu tähendab sama mis maakeeli porikuu. Samatähenduslikud on soome teisedki rahvapärased porikuu nimed: lika- ja ruojakuu.

Porikuu pühad

Hingedeaeg. Porikuus on juba päris õige aeg pidada hingedeõhtuid. Sel puhul tuleb koristada kodu, katta laud hea-paremaga ning kutsuda lahkund omaksed ja sõbrad sööma-jooma. Kui vähegi võimalik, peaks laual olema värskest lihast roogasid, kuid kõlbab ka poest toodud verikäkk, -vorst ja sült. Kes elab jõukamalt, saab hingedele saunagi kütta ja vee-viha hakkama panna.

Hingedepäevi on tavaliselt peetud järjestikustel teisipäevadel ja neljapäevadel. Hingede pärast hoitakse kodus vaikust ja rahu. Kohaseks on peetud mõistatuste mõistatamist. Eks ka vanade perekuvade vaatamine ja kadund omaste meenutamine ole hea. Kadund inimestele mõtlemine lähendab nendega. Oleme ju üks rahvas - inimesed teine-teisel pool Toonela jõge.

Kolletamispäev, 14.10. Küllap hingedeaja pärast pole porikuus pühi peetud. Kolletamispäev üksi seisab kesk kuud nagu Põhjanael taevakummil. Ja ega kolletamispäevgi ole kes-teab mis püha. On vaid ennemuistne tähtpäev, mis koos künnipäevaga (14.04.) aastaringi poolitab.

Midrusk, 19.10. Setomaal ning Torma, Tärivere (Iisaku) ja Vaivara kihelkonnis jääb porikuusse midrusk - samuti hingede pärast ja jaoks peetud aeg. Nõnda on kõneldud: Midruskipäeval, s.o kolm nädalat peale kasupäeva, peavad Kurus kolm päeva pidu, teevad mitu toitu, panevad lauale ja käivad ise ümber laua ja kutsuvad surnuid sööma, ütlevad, et sööge aga nüüd ja sööge aga nüüd. Kui arvavad, et surnud on ju söönud, siis hakkavad ise sööma. Midruskiks keedetakse ka kuivi soolaherneid.

Rahvatarkust

Porikuu laps on hästi kraps. Pilistvere

Süda-, rado- ja porikuus sündinud on õnnelapsed. Karula

Kui porikuul peasukesed lahkuvad, siis tuleb varssi külm. Ambla

Kui pori- ja kooljakuus veel müristab, siis on sooja, pikka sügist loota. Räpina

Allikas: Maavald.ee