Kena ja pai olemine tagab meile sageli teiste soosingu. Ometi võib selline suhtumine tekitada aja jooksul kibedust. Sa võid avastada, et teised ei arvesta sinuga samapalju, kui sina nendega. Kui sa oled liiga hea ja unustad oma vajadused, siis seda ei pane tähele keegi teine peale sinu. Sina ise tunned, et patareid on tühjad, sest sa ei julge ennast nähtavaks teha. Sa elad kameeleonina, kes kohaneb teiste inimeste vajaduste, mõtete ja eludega, kuid keegi ei tea, kes sa tegelikult oled.


Miks sa oled liiga hea?

Liiga kena inimese ( ingl. k "people-pleaser") omadused saavad alguse keskkonnas, kus me üles kasvasime. Õppisime ennast maha salgama, kuna leplikkus ja tublidus olid omadused, mida peeti esmatähtsaks nii kodus kui koolis. Võib olla üks sinu vanematest oli samuti vaikne ja kena ning tegi kõike nii, nagu oodati. Või oli hea laps olemine sinu ainus viis ellu jääda, sest vanemad olid hoolimatud või vägivaldsed. Liiga kena olemine on vastureaktsioon emotsionaalselt kaugete, ebaturvaliste või puuduvate vanemate käitumisele. Tubli ja tagasihoidlik olemine tagab turvalisuse ettearvamatus ja vägivaldses keskkonnas. Janet Geringer Woititz, kes on uurinud ja kirjutanud mitu raamatut alkohoolikute täiskasvanud laste ACOA käitumisest väidab, et inimesed, kes on kasvanud alkoholi kuritarvitamise õhkkonnas, tunnevad suurt segadust, ega tea, mis on normaalne elu või suhtlemine. Selletõttu nõustuvad nad kergesti enamuse arvamusega ja jäljendavad teiste käitumist, lootuses vältida hinnanguid või eemale tõukamist.


"Kena inimese" tunnused

  • Sa oled alati olnud tubli ja hea poiss või tüdruk. Sul on sõltuvus teiste heakskiidust, sest sa kardad olla eemale tõugatud, maha jäetud.
  • Sa kardad olla isekas, seetõttu jätad sa enda vajadused tagaplaanile ja lähtud valikutes teiste inimeste soovidest.
  • Sa teed kõik, et hoiduda konfliktidest ja kriitikast. Sa eelistad olla pigem vait, kui sinu tunded või mõtted võiksid kedagi häirida.
  • Sa oskad suurepäraselt mõista teisi inimesi ja panna end nende olukorda. Sa oled väga hea kuulaja, kuid sinu muredest ei kuule keegi.
  • Sa ei märka ega väljenda oma piire. Seetõttu ei oska sa arvestada oma aja, energia, rahaga. Sul on raske öelda EI olulistele inimestele. Oled kameeleon.
  • Meeldiv olemisega hoiad sa ära võimalikke konflikte ja nö "kontrollid" olukorda.
  • Sa usud, et teised on sinuga rahul ainult siis, kui sa oled veatu ja perfektne. Kuna igas valdkonnas on perfektsust võimatu saavutada, siis sa koged sageli ärevust ja sisemist pinget.


Sharon Martin, psühhoterapeut ja kaassõltuvuse coach väidab raamatus "Navigating Codependency Maze", et hirm olla jõuline ja enesekindel, ei lase kenadel inimestel ennast ausalt väljendada. Liiga kenad inimesed tekitavad teistes kergesti tunde, et lõpuks ometi on keegi täpselt minu moodi, me saame kõigest rääkida ja sobime suurepäraselt. Nende lojaalsus, hoolivus ja kohusetundlikkus on tähelepanuväärsed. Nad on sageli imetlusobjektiks ja väga armastatud, sest nendega on kerge koos olla, nad ei tekita probleeme, nende peale saab loota. Teised võivad küll imestada, et kuidas hea ja kena suudab nartsissistist, sõltuvushaige partneriga elada või heitlikus töökollektiivis vastu pidada. Kena inimene ise ei märka, et ta on ennast ära unustanud. Alles siis, kui tervis hakkab üles ütlema või kui tal tekib võimalus rääkida, selgub, et ta on masenduses, lõksus, üleväsinud.

Miks on ohtlik olla liiga hea inimene?

  • Sa kohaned ebaturvaliste olukordade ja inimestega. Sa kipud ennast süüdistama, kui sinuga halvasti käitutakse.
  • Sind kasutatakse sageli ära, sest sinu poole tõmbuvad enesekesksed inimesed, nagu nartsissistid, sõltuvushaiged, eluaegsed "kannatajad". Sinu nõrgad piirid, madal enesehinnang, soov meeldida ja kohusetundlikkus muudavad sind nendele kergeks märklauaks.
  • Sa kaotad iseenda ja ei tea, kes sa oled. Sul on häbi väljendada oma mõtteid ja tundeid, sest see teeb haavatavaks.
  • Sa kardad näidata oma tegelikku olemust ja teised ei saa õppida sind tundma. Sa pingutad palju, et hoida endast hea ja veatu inimese kuvandit, kui tagajärg on järjest suurenev üksindus.
  • Selleks, et sobituda teiste plaanide ja vajadustega, oled sa enda suhtes väga kontrolliv ja kriitiline. See tõstab ärevust ja tekitab paanikahäireid.
  • Sa surud alla ja kogud endasse negatiivseid emotsioone, näiteks pettumust, kurbust, viha, stressi. Tunnete allasurumine lõpeb sageli krooniliste haiguste või psüühika probleemidega.
  • Sa satud kergesti kaassõltuvusse ja sõltuvusse, sest sa ei väärtusta ennast piisavalt. Ei ole võimalik ennast pühendada täielikult teistele inimeste ootustele, ennast eitada ning eeldada, et sul ei teki ühtegi probleemi tervise, suhete, tööga.



Kuidas muutuda elutervelt isekaks?

Kuna tegemist on hoiakuga, mis on varases nooruses selgeks õpitud, siis tuleb tervenemisse suhtuda sõbraliku kannatlikkusega. Liiga hea inimene kujutab mõnikord ennast ette kangelasena, kuid väljapoolt näeb ta välja ohver, kes enda eest ei hoolitse.

  1. Enesehoolekanne


Enda eest hoolitsemine ei ole luksus, vaid eluterve käitumine. Seda ei saa teha ainult siis kui sul on aega, vaid seda tuleb teha iga päev. Enda emotsionaalsete, vaimsete, füüsiliste, materiaalsete vajaduste eest hoolitsemine hoiab sind tervena. Sinu vajadused on täpselt sama olulised kui kõigi teiste inimeste omad.

  • Pane kalendrisse kirja, et sa suhtleksid sõpradega, käiksid kontserdil, teatris, matkamas, arsti juures jne.
  • Harjuta eneserefleksiooni. Pea regulaarselt päevikut: Kuidas ma end praegu tunnen? Mis on selle tunde nimi? Mida ma vajan, kui ma nii tunnen? Kellele mul on vaja end väljendada?
  • Õpi abi küsima ja vastu võtma. Enese eest hoolitsemine tähendab ennast armastada ja väärtustada.
  1. Kõigi arvamused ja vajadused ei ole võrdselt tähtsad


Piiritult kena inimene püüab teha kõiki inimesi võrdselt rõõmsaks ja ignoreerib enda või oma lähedaste piire. Ta ei oska oma vajadusi ja eesmärke panna tähtsuse järjekorda ja ennast prioritiseerida. Üldiselt kehtib reegel, et mida lähedasem inimene, seda olulisemad võiksid olla tema vajadused. On täiesti normaalne seada enda, oma suhte või pere vajadused esikohale ja tegeleda kolleegide või tuttavate vajadustega hiljem, siis kui sul on selleks ressursse.

Armastus on kahesuunaline tänav ja suhtes ühepoolne heategude tegemine ei kasvata armastuse energiat. On oluline, et mõlemal on soov ja tahe olla üksteise suhtes hooliv ja toetav.

Kui sa järgmine kord tahad kedagi aidata või pead tegema kompromisse, siis küsi endalt:

  • Kui oluline on minu jaoks suhe selle inimesega?
  • Kas mul on aega, energiat või raha, et seda inimest aidata?
  • Kas ma teen kompromissi, kuna ma kardan valmistada pettumust? Kas ma kardan konflikti ja talle mitte meeldida?
  • Kas me mõlemad teeme aegajalt kompromisse või teen seda ainult mina?
  1. Õpi tundma ja seadma endale piire


Nii nagu igal suhtel või riigil on piirid, on ka sinul. Piiride eesmärk on sind kaitsta ja pakkuda sulle turvatunnet. Head piirid on paindlikud ja lähtuvad sinu muutuvatest ressurssidest. Mida selgemini sa enda mõtteid või vajadusi väljendad, seda nähtavamad on sinu piirid.

Kui sa oled liiga hea inimene, siis sa oled harjunud kohanema ebaturvaliste inimeste ja ebamugavate olukordadega. Seetõttu tasub harjutada piiride seadmist, võttes vastutuse oma vajaduste ja prioriteetide tundma õppimise eest. Sa ei pea kõigile meeldima, vaid eelkõige iseendale.

  1. Konflikt võib terve suhte jaoks olla vahel vajalik


Paljudel meist on olnud elus ebameeldivaid konflikte, mis on toonud kaasa suhete halvenemise või katkemise. Võib olla kogesid sa lapsepõlves, et sõnakuulmatus tõi endaga kaasa ränga karistuse. Selles mõttes on arusaadav, et sa ei taha konflikte ja üritad neist hoiduda.

Kui sul ei ole olnud oma vanemate peres kunagi konflikte, arusaamatusi, siis võib olla sa ei olegi kasvanud suureks. Võib olla on teie vahel ikka veel vanem-laps suhted, sest sa ei taha oma vanemat pahandada? Kui vaikimine, nõustumine ja sobitumine on muutunud harjumuseks, siis oleme nähtamatud, teised ei arvesta meiega, sest nad ei tea, et me tahame midagi muud. Muutume kangelasepildiga uksematiks, mis on täis pettumust ja sarkasmi.

Vaikides kaotame kontakti teiste inimesega, sest tõelist lähedust kogeme vaid siis, kui avame ennast emotsionaalselt ja väljendame ausalt oma mõtteid ja vajadusi. Eluterve suhe sisaldab ka konflikte ja kasvab selle kaudu tugevamaks, sest kui mõlemad inimesed on valmis üksteist ära kuulama, siis mõistmine ja armastus saab vaid kasvada.

Seda on kergem öelda kui teha, mistõttu otsi võimalusi, et harjutada alustuseks turvaliste inimestega Mina sõnumit, endale kindlaks jäämist ja selge sõnumi edastamist. Üldistused nagu: alati, iga kord, mitte kunagi, kogu aeg või hinnangute andmine, karjumine, teise analüüsimine ja sildistamine, on emotsionaalse vägivalla omadused. Nendega, kelle jaoks see on sage suhtlemise viis, ei tasu kohaneda.

  1. Sinu tunded, mõtted ja vajadused on olulised


Darlene Lancer kirjutab raamatus "Conquering Shame and Codependency", et Mina sõnumi kasutamine aitab kaassõltlastel oma vajadusi selgemini määratleda. Kuid enne seda on meil vaja need teadvustada ja tunda, et me väärime oma vajaduste rahuldamist. Kui meil on häbi oma vajaduste pärast, siis me ei pruugi endale isegi tunnistada, et tunneme puudust viisakusest, hoolimisest või koostööst."

Ära lase end heidutada oma tunnetest. Võta hoiak, et praegu olen ma kurb või pettunud, kuid see on mööduv nähtus. Kõik möödub ja vaheldub, nii kurbus kui rõõm. Me ei pea häbi tundma, kui parasjagu on kehv periood. Oluline on liikuda edasi hirmust hoolimata.

Liiga kena inimese (People Pleaser) käitumismuster on kaassõltuvuse üks olulisi tunnuseid ja ebatervete suhete osa. Kaassõltuvuse jooned ei pruugi väljenduda kõikides suhetes. On palju inimesi, kes tööl suudavad väga hästi hoida oma piire ja ennast selgelt väljendada, kuid isiklikes suhetes jäävad hätta. Kodus muutub inimene alafunktsioneerivaks ja ootab, et partner oskaks lugeda tema mõtteid, aimata vajadusi. Lisaks võib ta hakata süüdistama partnerit, et too on liiga kontrolliv ja liiga nõudlik. Aus ja hinnanguvaba eneseväljendus võimaldab aru saada, kes on päriselt meie inimesed ja kes jäävad meie juurde ka siis, kui me enda eest hoolitseme.

***

Allikad: Melody Beattie "The Language of Letting Go", Darlene Lancer, "Conquering Shame and Codependency", Sharon Martin "Navigating Codependency Maze", www.lonerwolf.com, www.psychologytoday.com,www.haileymagee.com, www.psychcentral.com.

Loo autor Kert Grünberg on holistilise regressiooni terapeut, recovery coach, kaassõltuvuse/suhtesõltuvuse nõustaja, vabastava hingamise ja TRE juhendaja. Kert juhendab kaassõltuvuse tugigruppe alates 2008 aastast.

Allikas: Holistika.ee