Tuleb vabaneda klammerdumisest. Kõik asjad ja inimesed, kellesse me oleme klammerdunud, peatavad meie arengut.

Tuleb vabaneda süütundest, kuna sel puudub igasugune funktsioon. Mis sellest muutub, kui ennast süüdi tunned? Süütunne paneb sind muretsema ja piirab sind.

Tuleb vabaneda enesekriitikast. Esialgu kritiseerime ennast selleks, et paremad olla. Mõnikord aga ületame kõik piirid ja hakkame ennast hävitama. Ole enese suhtes tähelepanelik ja hell. Eelarvamused ja oletused takistavad soovide täitumist.

Tuleb vabaneda liigsetest kohustustest. On kätte jõudnud aeg ausalt mõelda, mille jaoks sa midagi teed? Sa ei pea kellelegi midagi tegema.

Tuleb vabaneda vajadusest, et keegi meid märkaks ja kiidaks. Mõtleme tihti sellele, kas publik meie käitumise ja tegevuse heaks kiidab. Õpi end usaldama ja kuulama. Sageli piirame ennast ise ja need piirid eksisteerivad ainult meie enda mõtetes. Tule oma piiridest välja. Kõik see, millega sa rahul pole, mõjutab su tervist. Viha on seotud maksa- ja ka südamehaigustega.

Oleks hea vabaneda möödunud suhete traumadest ja valust, sest need piiravad su võimalusi uusi terveid suhteid luua. Sa ei vaja suhteid, kus keegi sind mõjutab või manipuleerib. Halbu mälestusi hoia seal, kus on nende koht ehk sinu minevikus. Kui sa vanu mälestusi oma peas muudkui jahvatad, siis paneb see sind taas neid sündmusi ja mustreid läbi elama.

Vabane kappides, keldris, pööningul ja kuuris seisvatest vanadest asjadest.

Vabane samastumisest oma ametiga ning ära ütle enda kohta: ma olen professor, ma olen arst, ma olen pedagoog. Need on su igapäevased rollid, mitte tegelik sina. Me oleme teiste inimeste tragöödiate suhtes vastuvõtlikud ja sageli liiga kaastundlikud. Ole rohkem kõrvaltvaataja rollis. Inimene mõtleb ka puhates ajast. See tekitab asjatuid pingeid, sest tegelikult ei mõjuta meid mitte aeg, vaid ajataju.

Allikas: Alexis Varnum "Uus reaalsus"