1. Harjumus õnne rahas mõõta. Ainult vaene inimene loeb teise inimese raha ning on teise heaolu peale kade. Tuleb mõista, et õnn ei seisne materiaalsete asjade hulgas. Raha on vaid vahend, tähtis on hingeline seisund.

2. Laenudes elamine.

3. Soov kõike ja kohe saada, minimaalselt panustades maksimaalset tulu saada. See on tarbijalik suhtumine.

4. Enesehaletsus. Inimene ei näe muid võimalusi.

5. Ahnus, ehk milleks maksta, kui saab tasuta. Vaesusele programmeeritud inimene ei taha raha kvaliteetsetele toodetele kulutada. Rikas inimene on helde, kuna väärtustab asjade reaalset hinda.

6. Harjumus süüdlasi otsida. Korruptsioon riigis, loll ülemus, vastik naine, tänamatud lapsed. Pole vaja mitte süüdlasi otsida, vaid olukorrast väljapääs leida.

7. Hirm riskida ja vajalikke muutusi teha. Vaene elab palgast palgani, kardab harjumuspärase elu piiridest väljuda ega vajagi muutusi.

8. Töö ja tegevus, mis ei meeldi. Vaene inimene võib tööd, mida ta teeb, kogu hingest vihata, aga leiab ikkagi 100 põhjust, miks oma elu mitte muuta. Toob põhjenduseks, et tal pole millegagi oma laenusid ja arveid maksta.

9. Harjumus jälgida, mida teised saavutavad ja endale samu asju tahta. Võrdlen ennast teistega, aga tegelikult olen lihtsalt kade. Kadeduse tunne on seotud vaimustusega kellegi teise üle. Asenda kadedus vaimustusega ja ütle: mind vaimustab, kuidas see inimene on selle saavutanud.

10. Vaene inimene ootab alati mingit imet, näiteks loteriivõitu.

11. Endale ise hirmude, ohtude, mõtete, piirangute tekitamine.

12. Õnne ei saa raha eest osta, aga ka vaesus ei tee meid õnnelikumaks.