Must sõstar (Ribes nigrum) kuulub sõstraliste sugukonda kuuluvasse perekonda sõstar. Tegu on varaviljuva kergesti paljundatava marjakultuuriga, mille vilju (marju) hinnatakse suure C-vitamiini sisalduse poolest. Must sõstar on pärismaine Kesk- ja Põhja-Euroopas ning Põhja-Aasias. Eestis tavaline aiataim ka ravimtaim. Musta sõstart kultiveeriti 11. sajandil Venemaa kloostrites, linnades ja asundustes. Kasvatus Euroopas algas arvatavasti 17. sajandist.

Must sõstar sisaldab palju kasulikku

- Must sõstar sisaldab c-vitamiini, mis kaitseb organismi stressi eest, tugevdab immuunsüsteemi ja parandab organismi vastupanuvõimet haigustele.

- Sisaldab palju antioksüdante, mis soodustavad keskendumisvõimet ja parandavad ajutegevust.

- Sisaldab A-vitamiini, mis on kasulik limaskestadele, nahale ja silmadele.

- Sisaldab B-vitamiini, mis soodustab ainevahetust, parandab organismi üldist talitust ja vaimset jõudlust.

- Lisaks leidub mustsõstras ka vaske, kaltsiumit, fosforit, mangaani, magneesiumit ja kaaliumit.

- Sisaldab rohkelt taimseid pigmente flavonoide, millel on positiivne mõju südame-veresoonkonna tervisele.

Must sõstar meie rahvapärimuses

Vanad inimesed räägivad, et mets-mustsõstra marjadest tee olla hää seestvalu vastu ja vähendavat haigust, kui rinnus pisted torgivad.

Higistamise vastu tarvitati mustasõstraõisi.

Sabatuha vasta on mustasõstra lehed ja varred; pesta, keeta ja sisse joota, kolm korda päevas.

Neeruhaiguste vastu on head mustsõstramarjad.

Vesitõbi. Mustasõstravarre teed juua.

Kõhuhaiguste puhul raviti vanasti mustasõstra lehtedest valmistatud teega.

Ka joodi mustasõstra keedise ja lehe teed külmetuse, köha, palaviku, põie-, liigesevalude puhul.

Allikas: herba.folklore.ee, wikipedia.org