Praegune aeg juhib tähelepanu vajadusele lähtuda eelkõige iseenda sisetundest, südame ja hinge tasandist. Meie esivanematelt päritud perekondlikud ja suguvõsa mustrid, mille oleme lapsepõlves alateadlikult omaks võtnud, ei kanna meid enam edasi. Elu on nüüdseks juba suuresti muutunud ja veel suuremad muutused seisavad ees. Vaja on luua uued, ajaga paremini sobivad ja toimivamad mustrid. Hinge jaoks on püüd vanades mustrites edasi minna nagu väikeseks jäänud rõivaste ja jalanõude kandmine, mis tundub ebamugav, isegi valus.

Meie esivanemad elasid karmidel aegadel, nad pidid toime tulema taudide ja epideemiatega, sellega seonduvate ohtrate surmadega, sõdade, küüditamiste, nälja ja kitsikusega, nende elus oli palju enam füüsilise tasandi olelusvõitlust kui tänapäeval. Karmidel aegadel kogeti palju hingevalu ja oldi sunnitud tegema raskeid otsuseid, millest tekkinud traumad, armid ja puudusetunne jäid sügavale hinge ja kandusid nii teadlikult ja veel enamgi alateadlikult edasi läbi mitmete põlvkondade tänapäevani. Tänapäeva inimeste elus on teistsugused olukorrad ja probleemid, niimõneski mõttes on meie elu esivanematega võrreldes kordades kergem ja külluslikum, aga alateadlik puudusetunne on endiselt meie peremustrites läbiv.

Tänapäeval ei pea meie siin ellujäämise eest võitlema, esivanematega võrreldes elame mugavat ja turvalist elu. Maailm on muutunud, mustrid aga jäänud samaks. Nüüd on aeg niikaugel, et vanades mustrites enam jätkata ei saa, need tunduvad aina ahistavamad, hing ihkab muutust.

Muutused tuleb meil teha iseenda sügavatest äratundmistest lähtuvalt. See on väga oluline nihe, enam ei saa toetuda väljastpoolt tulevale ega loota lahendust kuskilt mujalt kui ainult iseenese südamest ja hingest. Elame lõpuaegadel, see tähendab, et vana lõpeb ja sünnib midagi uut. Uus ei sünni isenesest, selle peame me ise looma. See on meie suur võimalus, luua uus kord enda vajadustest ja hinge valikutes lähtuvalt. Kõigepealt eeldab see, et astuksime välja puudusteadvusest ja teadvustaksime ennast loojatena. Meie võimuses on luua ellu kõike seda, millest oleme seni puudust tundnud. Eelkõige on vaja luua armastust, sest enamus puudusteadvuse mustreid meie suguvõsades taandub armastuse puudumisele. On tehtud põlvkondade viisi mõistlikke, asjalikke otsuseid, aga pole osatud iseennast ja üksteist armastada. Nüüd on aeg vaadata iseenda sisse ja hakata vastu võtma otsuseid, mis lähtuvad südame ja hinge vajadustest, mis lähtuvad armastusest, mitte hirmust.

On aeg hakata järjekindlalt ja teadvustatult panustama soovitusse ja sobivasse, teha olnuga rahu ja lasta sel minna ning hakata projekteerima uusi, hinge ja südamega kooskõlas helisevaid mustreid. Keegi teine ei saa seda teha sinu eest, vaid sina tead, mida su hing ihkab ja mis su südame õnnetundega täidab, nüüd tuleb julgeda oma sügavad tõed ja vajadused välja öelda ja hakata neile vastavalt oma elu muutma.

Praegune kasvava Kuu aeg läheneva pööripäeva ja täiskuu vahel on ideaalne aeg oma suguvõsa ja peremustritega tegelemiseks ja nende tervendamiseks. Kuuloomise ja varjutuse energia on aidanud esile kergitada valupunktid, mille teadvustamine aitab vanadel mustritel lahti harunema hakata. Lähenev pööripäeva- ja jaaniaeg loob suurepärase fooni suurte muudatuste tegemiseks ja energia vabastamiseks läbi tulerituaalide. On aeg luua raskused kerguseks ja hakata avanema uuele.