Meteoorkehade langemise sagedus ei ole eriti sõltunud sellest, kas Marsi ja Jupiteri orbiidi vahelises asteroidivöös on parajasti toimunud mõni suurem kokkupõrge või mitte.

Nii väidavad Rootsi teadlased, olles uurinud iidseid meresetteid.

Fredrik Terfelt ja Birger Schmitz Lundi Ülikooli füüsikaosakonna astrogeobioloogia laborist vaatasid järele, kui palju sisaldavad settekivimid, mis on moodustunud kunagises merepõhjas, üht kroomi sisaldavat mineraali, spinelli teisendit, mis on pärit meteoorkehadest.

Vaadeldud settekivimid pärinesid 15 ajavahemikust, mis jaotusid viimase poole miljardi aasta peale, ajajärgule kambriumi ajastust tänapäevani, mida nimetatakse fanerosoikumiks.