Kui sul on võimalik käia elus vaid üks kord teraapias, siis soovitatakse naistel uurida oma emapoolset põlvnemist ehk naisliini ja meestel isapoolset ehk meesliini. Pärast sealt saadud informatsiooni ja avastusi on kergem aru saada, miks ma just selliseks kujunesin. Hea on uurida, millega nad tegelesid, kuidas kulges nende paarisuhe, mis olid takistused selles ajas ja kas need mõjutavad veel ka mind tänases päevas. Võime tihti üllatuda, kui avastame enda lojaalsuse esivanemate suhtes: kui nemad kannatasid, siis on ka mul raske elust rõõmu tunda. Selle kaudu, et elan kergemat ja rõõmsamat elu, ma justkui reedan neid. See on alateadlik hirm, et mind visatakse suguvõsast välja, kui olen liiga erinev. Pigem olen nende moodi, kuigi siis kaotan ma enda päris olemusest suure osa. Teraapias käimine annab inimesele rohkelt võimalusi iseennast tundma õppida. Väike oht on selles ka, sest inimesel, kes hakkab endast teadvele saama, võib tekkida soov domineerida, sest tema juba teab. Väga selgelt nähakse vigu teises inimeses ja ei hoita ennast tagasi õpetamisega. Teistele jääb mulje, et ta topib oma nina asjadesse, mis ei puutu temasse. Igal juhul saab häiritud mõlema poole rahulik olek. Parim moodus on isiklik eeskuju. Kui oled juba tegelenud iseendaga, siis peab sul olema ka arenenud kannatlikkus, et oodata ära, kui sinult küsitakse. Abi saab anda ainult sellele, kes seda ise küsib, kasvõi uudishimust, et mida sa endaga teed, et niimoodi särad. Ka uudishimu on edasiviiv jõud. Lausa iga päeva võiks alustada uudishimulikult ja imestades, et mis võimalused tänases päevas on! See alanud päev võib saada elu pöördepunktiks, kus on valmisolek anda teed uuele elutsüklile ja seiklustele.

"Ma olen" seisundi olemasolu heaks võimaluseks on suhtlemisoskuse arendamine. Kuigi suhtlemist peetakse inimkonna suurimaks saavutuseks, ei ole keskmine inimene kuigi osav suhtleja. Viletsal tasemel suhtlemine, ei kuulata teist poolt lõpuni, segatakse vahele, lahutab meid sõpradest, armsamast, kaasast ja lastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös.

Praktika ja inimeste jälgimine näitavad, et teatavale kaitsehoiakule vaatamata on igas vanuses inimesed võimelised õppima teatud suhtlemisoskusi, mis aitavad parandada nende suhteid inimestega ja tööalast kompetentsust. Meil on palju takistusi, et oma mina hoida, teiste hoiakud ja käitumine võivad olla väga segavad ja moonutada inimese enda minapilti.

"Oled sa märganud, et inimesed kasutavad endast rääkides erinevaid väljendeid? Ma olen, mul on, ma mõtlen jne. Sellega seoses on neil mitmeid probleeme ja kulgemine soovitud sihtide suunas on seiskunud, sest nad on jäänud kinni nendesse väljenditesse ja ei teagi, et on palju rohkem võimalusi. Iga märkamine toob edasimineku ja iga emotsioon, mis on nende väljendite taga, on vaja vabastada. Millegi loomiseks ja muutmiseks on vaja edasi liikuda, paigal seistes ei juhtu midagi. Mis ja kuidas maailm muutub, saad teada vaid teel olles. Eelkõige võta kasutusele oma uudishimu, keskendu ning tee asju lapseliku rõõmu ja ehedusega, teretades kõiki ja kõike, kes või mis teekonnal vastu tuleb, ka tundeid. Kõik see on elav ja olemasolevas hetkes koos sinuga.

Lugedes õpid sa ennast ja teisi tundma, märgates õpid ennast muutma. Pole vaja pidevalt enda emotsioonidega tegeleda, on vaja märgata ja vabastada. Las su elus saab oluliseks tunnete tundmine ja tunnete teekond. Olen pikka aega töötanud terapeudi ja nõustajana. Minuni on jõudnud sajad inimesed oma lugudega. 2017. aastal ilmus selle kogemuse põhjal raamat "Tunneme tundeid" ja käesolevat raamatut saab pidada selle järjeks. Kaks raamatut koos annavad juba terviklikuma ülevaate ja selgemaid juhiseid tunnete mõistmiseks ja vabastamiseks." Pille Teearu, www.dhele.eu